anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel. Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim võrreldes teiste allotroopidega. Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja kuumus. Valge fosfori näidised sisaldavad tihti punast fosforit ja on kerge kollaka tooniga, kui see peaks puutuma kokku hapnikuga, siis see helendab pimedas ning on kergelt süttiv.
epidemioloogia kohta, sest tõsiste haiguste kõrge levik on Down'i sündroomi põdevate indiviidide hulgas oluliseks probleemiks. Down'i sündroomi tekke tõenäosust ja levikut võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu elanikkonna keskmine emaks saamise vanuse trend, diagnoosi täpsus, valikuline raseduse katkestamiste ulatus ja paljud veel leidmata geneetilised ja keskkondlikud tegurid. Kõige laieldasemalt tuntud ja uuritud riskifaktor Downi sündroomiga lapse saamisel on ema vanus. Risk saada Down'i sündroomiga elussündinud laps 45-aastastel või vanematel naistel on 1:29. Ema vanuse Down'i sündroomi haigestumuse seos on välja toodud tabelis 1. Vanus Haigestumus Downi sündroomi Alla 30 Vähem kui 1: 1,000 30 1 : 900 35 1 : 400 36 1 : 300
docstxt/125910246486650.txt
annaabi.ee 
