omandatud teadmisi - Kas kool teeb intelligentsemaks - Peaaegu kõigi alatestide puhul leiti, et kooliskäimisel on tulemustele tugevam mõju kui kronoloogilisel vanusel. Eriti suur oli kooli mõju alatestidele, mis olid seotud verbaalse intelligentsusega - Suvevaheajal IQ langeb - Ebaregulaarselt kooliskäijad on madalama IQga - Iga kooliskäidud aasta tõstab IQd 2-2,5 palli võrra - Kooliskäimise mõju testitulemustele võib KAIA LAIDRA 170 olla otsene, tulenedes sellest, et kool varustab last testis oluliste teadmistega ja harjutab vajaliku vastamisstiiliga või koolis tehtavad ülesanded avaldavad üldisemat mõju kognitiivsetele protsessidele, mida rakendatakse ühtviisi nii koolis kui intelligentsustesti sooritades - Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kõige ettevaatlikum järeldus, mida intelligentsuse ja kooliskäimise uuringutest saab teha, on see, et kool sobib hästi keskkonnaks, kus
muste põhjal selgelt aimatav tendents, et vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja et andekusega ei kaasne tingimata nii- suguseid isiksuseomadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järele- andlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus (Allik, 2003). Andekate isiksuslikud eripärad 57 Andekate laste isiksuse eripära võrreldes nn tavalastega täheldas ka K. Laidra, kes võrdles Eestis 2001. aastal uuritud 2746 õpilase (6., 8., 10. ja 12. klassidest) isiksust sõltuvalt nende Raveni vaimsete võimete testi tule- mustest (Laidra, 2008). Selle uuringu tulemused näitasid, et võimekamatel lastel olid võrreldes tavalastega madalamad skoorid neurootilisuses ja kõr- gemad skoorid avatuses. Ekstravertsuses, sotsiaalsuses ega meelekindluses erinevusi ei leitud. Pisut erinevad olid järeldused eespool viidatud uuringus mõõdetud
annaabi.ee 
