Zeeh' erakooli, millede asemel avati Rakvere I Keskkool (a-st 1941 R I Gümnaasium) ja Rakvere II Keskkool (a-st 1941 R II Gümnaasium) (direktorid vastavalt Johannes Blauberg, Voldemar Raam; ja Jaan Meerits). Koolid töötasid endise RG majas kahes vahetuses. 1944.a koolid ühendati, nimeks sai Rakvere Keskkool. 1946.a muudeti kooli nimi Rakvere Eesti Keskkooliks ja 1950.a Rakvere I Keskkooliks (direktorid Voldemar Raam, Karl Laidma, Albert Baumverk, Valdar Lõugas, Vello Kaskmann, Ervin Kukk, Tiit Aruste, Aivar Part). 1994.aastast kannab kool nime Rakvere Gümnaasium (direktor Aivar Part).16 Rakvere Gümnaasium on funktsionalistliku kooliarhitektuuri ja arhitekt Alar Kotli sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid. Projekteeritud 1935, ehitatud aastatel 1936-38, võimla valmis 1939. a. RG asub Vabaduse ja Tuleviku tänava nurga, fassaadiga Vabadusplatsile. RG on üks Eesti kaunemaid koolimaju
tekstiloomeoskuse taseme uurimiseks vahendamata ja vahendatud jutustust pildiseeria toel (vt lisa 1). Jutustamisaineseks olid mõlemas testis viiest pildist koosnevad pildiseeriad „Lumememme lugu“, „Vanatädi lugu“ (vahendatud jutustused) ning „Palliligu“ ja Tuvi lugu“ (vahendamata jutustused) (vt lisa 2). Narratiivide koostajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud PhD Marika Padrik, mag Merit Hallap, PhD Piret Soodla, mag Kati Mäesaar, pildid joonistas Jolana Laidma. Analüüsiti ja võrreldi eeltesti ja järeltesti narratiive nii makro- ja mikrostruktuuri osas (vt plaadilt lisa 8). Jutustuste hindamisvahendina kasutati hindamisskaalat (NHS), mille väljatöötajateks olid Kati Mäesaar, Merit Hallap ja Marika Padrik (vt lisa 5). Transkribeeriti ja hinnati nii eeltestis, järeltestis, kui arendavates tegevustes lapse poolt esitatud jutustused. NHS alusel jutustuste hindamist kontrollis töö juhendaja. Erinevuste osas jõuti kokkuleppele.
Ta virutas ühe hoobiga nii ta kaika kui käsivarre pooleks. Siis ei saanud ta enam pidama ning lõi teda ka siis, kui too juba maas lamas ja korises. Kohtus räägiti, et see olla ettekavatsetud tapmine. Kui ta vanglast välja tuli, sai ta juhuslikult roostes naelast veremürgituse Ta maeti Helduri lähedale ning nende vahele jäi vaid pisike jalgrada nagu eluski. Perekond: vend Albert Kotkas Surmapõhjus: veremürgitus roostes naelast 4.76. Helen Laidma Sünnikoht: Harala Amet: raamatupidaja Olemus: arglik; otsustusvõimetu; pigem romantiline õhkaja kui aktiivne tegutseja; Lugu: Talle meeldis peaagronoom Kaarel, kellega rääkides ta justkui lahti sulas. Salajas soovis ta, et Kaarlil raamatupidajate tuppa rohkem asja oleks. Pearaamatupidajaga ta läbi ei saanud. Too püüdis teda vaid halvustada. Ta lasi lahti isegi kuulujutu, et Helen olevat peaagronoomi armuke. Heleni õnnetuseks ei vastanud see tõele
annaabi.ee 
