Kas keegi saab neil takistada uhkust kogemast? Selgub, et selle võimsa tunde võivad lastelt röövida kas nende vanemad või õpetajad, kui need loevad laste edu oma saavutusteks. Teine ebasoodus võimalus seisneb laste kasvatamises sellises keskkonnas, kus laps ei saa midagi iseseisvalt teha. Näib, et uhkust õhutab see, kui laps saab teha oma valikud ise ning saab ka tunnustuse oma saavutuse eest täielikult endale ja teda ei laideta tema puuduste eest. Kõrge enesehinnangu teiseks aspektiks on oma puudujääkide aktsepteerimine. Nagu varem näidatud, pingutavad perfektsionistid end lausa depressioonini selleks, et mitte lubada endale läbikukkumist. Need inimesed, kes suudavad oma mittetäiuslikkust aktsepteerida, suudavad ka ebameeldivuste ja ebaõnnestumistega paremini toime tulla. Uurijad väidavad, et enesehinnang pole selline globaalne omadus, mis rakendub kõikvõimalikele olukordadele, vaid on
klõksatas tagasi õigesse kohta. „Ära saa vihaseks, tee tasa“. Sellist karistavat õiglust pooldavate vaadetega õpetaja karjäär on „Persse! Korda sain!“ Ta näis üllatunud ja rahul. kiirele hukule määratud! Kumbki neist polnud oma süüd tunnistanud ega vabandanud. Ma ei sundinud neid ka. Ma vaatasin Aristoteles jätkab:, „Meid ei kiideta ega laideta tunnetest lähtuvalt; ei laideta meest, et ta üldse korda tehtud peeglit – mõned kriimud plastümbrisel. Pole häda! vihane on, vaid et ta on teatud viisil...“5 Ta teeb selgeks selle, mida me isegi oma enesessesüü- „Hästi tehtud, poisid – tänan.“ Nad pidid austraalia aktsendi ära tabama. Esimene naeratus neilt vimise hetkedel teame: viha (või vähemalt nördimus) on tunne, mille vastu me sageli ei saa; see kahelt kutilt