Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilisemaid kivikirstkalmed, mis asuvad sageli samas rühmas, nimetatakse tarandkalmeteks. Tarandkalmed on rikkad leidude poolest peale keraamika(savipotitükid) ja väheste tarbeesemete esineb ka arvukalt ehteid. Hilisemates haudades leidub ka relvi
suitsutusohver. Palju kasutati odavaid asendusohvreid. Kultustoimingud olid ratsionaalsed, täpselt reglementeeritud ja palvete vorm kindlaks määratud, milles eksida ei tohtinud. Ennustamine oli ühiskonnaelus lausa riiklikult tähtis toiming. Põhivormid olid ennustamine lindude lennu järgi (auspicium), looma sisikonna vaatlemine (haruspicium), välkude jälgimine taevas ja vaatamine, kuidas kanad nokivad teri. Maagiat ja nõidumist ei sallitud, hiljem oli see karistatav. Kasutati nii laibamatust kui ka põletusmatust. Templeid (templum=eraldatud koht) hakati ehitama etruskide ja kreeklaste eeskujul. Templid olid ka ühiskondliku ja riikliku elu toimingute paikadeks. Rooma religioon muutus vastavalt riigi kasvamisele ja uute kultustega kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj
veidi muutub. Ehtetüüp kodustatakse ära ja tehakse oma rahvale ja veidi teist moodi. Kohalik käsitöö saavutas sel ajal väga kõrge taseme. Loomulikult aitas sellele kaasa ka kohalik rauatootmine. Viikingite aeg eestis 800-1050 Viikingite ajal on valitsenud põletusmatused. Surnud maetakse kivikalmetesse. Saaremaal on mõningad sellised kivikalmed, millel on ka kiviringid olemas. Üldiselt mingit korralikku konsruktusiooni pole. Viikingite ajal juba 10ndal sajandil hakkab tulema ka nö laibamatust. Laibamatus ilmub kõigepealt Hiiumaalne. Alguses arvati et selline komme tuleb seoses ristiusulevikuga, aga tõenäoliselt see polnudki peamine mõjutaja. Alates 9ndast sajandist hakkab üha enam ilmuma hõbemünte. Need on vermitud enamasti araabiamaades. Esineb mõnigaid igapoolseid müte ka india, bütsantsi aga domineerivad siiski araabia hõbemündid. Neid on Eestis küllaltki arvukalt. Üks selline mõnt kaalub 2,97grammi
annaabi.ee 
