Eel-Rooma rauaajal hakati aga surnuid matma tarandkalmetesse. Need koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Surnud asetati tarandimüüride vahele. 18)Miks võib väita, et risitiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu ? eesti sai läbi ristiusuliste naaberriikidega- taani, rootsi ja venemaa. nende maade kaupmehed käisid siin eestis. Eestlaste matmis kombed muutusid. põletamismatused asendati laibamatmisega ning surnud maeti pea lääne pool ,mis kõik tuleb ristiusust. jaa, hakati kandma pronksist ristikes
o Surnule pandi hauda kaasa ehteid, tööriistu, tarberiistu, relvi. · Jumalad ja jumalused o Usuti vaimudesse ja haldjatesse o Kaitsja Tõnn o Viljakuse jumal Peko o Taara o Uku · Ristiusust mõjutused o Jõuavad meile Rootsi, Taani, Venemaa kaudu o Olid alles siis vastu, kui hakati vabadust ära võtma. (Algul ei oldud vastu) o Risti kandmine ehtena o Põletusmatus asendus laibamatmisega Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhtlemine naabritega, Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad. Saame teavet hauakalmetest ja pühapaikadest ja mõni viide Hendriku raamatust. Too näited eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest? Loodus austati ja peedi omataoliseks: Valivere ohvripuu, ohvrikivid, ohvriallikad, hiiepuud. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu?
annaabi.ee 
