liustikutüüp, pikkusega kuni 1 km, kujunenud orvandites . · Oskulaarsed liustikud erinevad Alpi liustikest selle poolest, et toituvad jääkilpidest. Levinud näiteks Gröönimaa jääkilbi servaaladel . · Rippliustikud on suure kaldega oruliustikud, enamasti ripp-orgudes. Neis on suur varinguoht . · Jalamiliustikud tekivad siis, kui liustik väljub oma vooluteest ehk troogist. Sellega kaasneb jää laialivajumine ning väga keerukad lõhede süsteemid . 11 Gröönimaa jääkilp Liustik Eraldi tuleb esile tuua selfiliustikke, mis toituvad maismaal asuvaist liustikest, kuid ujuvad ühe otsaga kalda küge kinnitunult vee (enamasti mere või ookeani) kohal. Hea näide on Rossi selfiliustik Antarktikas. Jäämäed, mis ujuvad
tekkimist katendisse või kogu konstruktsioono purunemist seoses muldes tomuvate lihetega, tuleks kehvade omadustega aluspinnastel ehitavas muldkehas kasutada geosünteetide tugedamist ehk mulde armeerimist. Savikatele ja teistele nõrkadele aluspinnastele ehitatud muldes kahjustuste tekkimine ja purnimine on peamiselt põhjustatud kolmest erinevas sündmustest: 1. muldkeha ja aluspinnase purunemine mööda silidrilist lihkepinda. 2. Muldkeha tasapinnaline (horisontaalne) libisemine ja laialivajumine. 3. Muldkeha aluse vertikaalne nihkemine. Vältimaks antud sündmste tekkimist peab tugendamise funtkiooni täitev geosünteet tasakaalustama konstrksiooni tekkivaid tjõudusi. Pingeid kantakse geosünteetide üle hõõrde ja nakkejõudude mõjul. Purunemine mööda solindrilist lihkepinda tekib, kui muldele kantud koormustest ja ta omakaalust tingitud pöördemoment on suurem kui aluspinnaste a ehitamiseks kasutatud materjalide omadustest sõltuv vastumoment.
annaabi.ee 
