Süsteemi tsentriks Päike Planeedid liiguvad kindlal ringikujulisel orbiidil Maa üks planeetidest • Galilei täiendused • Kepleri seadused • Newtoni gravitatsiooniteooria Heliotsentriline maailmapilt • http:// www.szkolneblogi.pl/blogi/sko-brzesko/540-lat-temu-urodzil-si Inimkonna nägemuse muutumine • Relativistlik maailmamudel (Einstein) Päike ei asu kosmose keskel Tähed ei asu sfääris • „Paisuva universiumi“ teooria • Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Planeetide rühmad • Jupiteri tüüpi planeedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Merkuur • Päikesele lähim planeet • Diameetrilt väikseim , u 4800 km (38,25 % Maast) • Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) • Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Tiirlemisperiood 88 Maa ööpäeva • Looduslikud kaaslased puuduvad Merkuur • http://et.wikipedia
Relativistlik maailmamudel Relativistlik maailmamudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. Selle teooria järgi ei asu Päike kosmose keskel ja tähed ei asu sfääris. 1922. aastal leidis vene matemaatik Aleksander Fridman, et selline universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva universumi" teooriale said astronoomid 1926. aastal, kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäevakosmoloogia alus. Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi põhiliseks komponendiks on selle keskmes asuv Päike (peajada täht spektriklassiga G2), mis moodustab 99,86% kogu hetkel teada oleva süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad hiidplaneedid 99%.
neid ei esine. Küll aga on ruumis näha teisigi tähesüsteeme ja nendele ei näi tänapäevani lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele me ka ei vaataks. 4. Relativistlik maailma mudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. 1922. a. leidis vene matemaatik Aleksander Friedmann, et selline Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva Universumi" teooriale said astronoomid 1926. a., kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäeva kosmoloogia aluseks. Klassikaline täheteadus, mille lõppeesmärgiks on niisiis maailmakirjelduse loomine, jaguneb nagu teisedki tänapäeva teadused all-lõikudeks -- teadusharudeks http://www.kool.ee/?6547 Kosmoloogia õpik Süsteemi tsentriks on Päike -- hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 * 1030 kg
tiirelda ka planeedid. 8.1.3. Relativistlik maailmamudel Relativistlik maailmamudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. Selle teooria järgi ei asu Päike kosmose keskel ja tähed ei asu sfääris. 1922. aastal leidis vene matemaatik Aleksander Fridman, et selline universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva universumi" teooriale said astronoomid 1926. aastal, kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäeva kosmoloogia alus. 8.2. ÜLESEHITUS JA STRUKTUUR Päikesesüsteemi põhiliseks komponendiks on selle keskmes asuv Päike (peajada täht spektriklassiga G2), mis moodustab 99,86% kogu seni teada oleva 1süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad hiidplaneedid 99%. Enamik suuri objekte tiirl1evad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Kui planeetide orbiidid on
annaabi.ee 
