1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialiseeritud talitlusega osad,mis on rakutaolise ehitusega 11)rakutuum- eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell Ülesanded :juhib kogu raku elutegevust ,kanda edasi päriliku infot 12)kromosoomid:asuvad rakutumas,arv ja kuju on liigi tunnus 13)rakumembrran ülesanded 1)eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast
6 Maomürk Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse ja andma talle palju juua – teed, vett või kohvi, mis aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist. Kindlasti ei tohi hammustatud jäset kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks lamavas asendis haige toimetada tohtri juurde. Esimese teaduspublikatsiooni mürkmadudest avaldas 1664. aastal Itaalia arst Francesco Redi. Toksinoloogia termin võeti kasutusele 1962. aastal, kui loodi rahvusvaheline toksinoloogia SCANPIX
tuul ei kannaks jäätmeid laiali, samuti vastama transporditavate jäätmeliikidele ning kogustele. Näiteks erivärvi kilekottidesse kogumise puhul ja ei ole võimalik kasutada prügipressiga jäätmeveokit, sest prügikotid peavad sorteerimiskeskusesse jõudma tervetena. Jäätmete kogumine ja vedu korraldatakse kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgides kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda ning vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist. Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu. Igas korraldatud jäätmeveo piirkonnas peaks prügi vedav firma vastutama ka biolagunevate jäätmete kokkuvedamise eest. Kolm Eesti ettevõtet AS Ragn-Sells, AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Resk pakuvad kodanikele ning kohalikele omavalitsustele igati meeldivat teenust. Kui kellegil ei ole võimalik aiajäätmeid jäätmejaama viia, võib tellida just nendelt
annaabi.ee 
