Narva linnast ja eeslinnadest iseseisva haldusüksuse, kuhu kuulus 14 valda ning millel oli omaette valitsusasutus Narva Töörahva Nõukogu, mida juhatas kommunist Jaan Saks, kuid linnal ja maakonnal oli ühine Virumaa RSN ja Täitevkomitee. Eestimaa Töörahva Kommuuni tegevus: 1) Tööstusettevõtted natsionaliseeriti 2) Mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid 3) Valitses punane terror 4) Kõikide usutunnistuste pappide kui valeõpetuse laialijaotajate kontrrevolutsionäärideks ja töörahva vaenlasteks tunnistamine. 5) Kiriku ja vaimulike tagakiusamine. Murrangu põhjused: Rahvaväe kasv, vabatahtlike väeosad, juhtimisaparaadi korrastamine: Rahvaväe kasv- Tänu vabatahtlike juurdevoolule ja laienevale mobilisatsioonile ületas Rahvaväe arvukus aastavahetusel 6000 piiri ja jätkas kasvu. Mobilisatsiooni teostumisele aitas kaasa rahva meeleolude muutumine - saabuvad teated enamliku
tegevuse lõpetatuks Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ning Nõukogude Venemaa Punaarmee. Eesti Töörahva Kommuun jätkas Nõukogude Venemaalt Eestisse tulnud bolševike poliitikat: tööstusettevõtted natsionaliseeriti mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid valitses punane terror kõikide usutunnistuste pappide kui valeõpetuse laialijaotajate kontrrevolutsionäärideks ja töörahva vaenlasteks tunnistamine ja kiriku ja vaimulike tagakiusamine, eeskujuks Nõukogude Venemaal 23. jaanuaril 1918 dekreet kiriku eraldamisest riigist ja koolist. Vormiliselt pidi Eesti Töörahva Kommuun olema eesti tööliste riik, pikemas perspektiivis Nõukogude Venemaa koosseisus. Tegelikkuses polnud Eesti Töörahva Kommuun iseseisev riik, sest ETK juhtkonnal polnud reaalset võimu ning ETK juhtkond allus Nõukogude
annaabi.ee 
