tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega. Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta. Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalministrina ning Keskerakonna liikmena. Samuti käsitletakse referaadis tema tööd saadikuna Euroopa Parlamendis ning tema aktiivset osalemist ühiskondlikus tegevuses. Siiri Oviiri tegevus on olnud väga laialihaardeline. Referaadi autor on siin juures esile toonud ehk kõige olulisemad faktid ja muidugi eelkõige käesoleval ajal Euroopa Parlamendis käsitlusel olevad ning töö autorit ennast huvitavad teemad. Soolise võrdõiguslikkuse ja tervishoiu küsimused on aktuaalsed ja vajavad lahendusteni viivaid põhimõttelisi seisukohti ja otsuseid. Elulugu Siiri Oviir on sündinud 3. novembril 1947. aastal Talllinnas. Esimesed 25 eluaastat elas Siiri Kadriorus koos ema-isa ja kahe vennaga. Siiri isa
kohta öelda, et ta ületab oma eelkäijad – ta suudab vastu pidada nende testides, millega eelmisi falsifitseeriti (78). Mõni selgitus väitele, et teadus algab probleemidest (78). Väide, et teadus algab probleemidest, sobib hästi kokku veendumusega teooriate prioriteedist vaatluste ja vaatlusotsustuste ees. Teadus ei lähtu ainult vaatlusest (79). Teaduse arengu ja probleemide lahendamisest kaks näidet: esimene on nahkhiirte lendamisest ja teine on laialihaardeline füüsika arengust (79). Falsifikatsionist püüab küsimusele lahendust leida oletusi või hüpteesi püstitades. Nahkhiire näide: kaks eeldust – silmade abil on nahkhiired võimelised lennul takistusi vältima, silmi kasutamata nad seda ei suudaks; katses kasutavate nahkhiirte silmad on kaetud, nii et oma silmi nad kasutada ei saa (80). kahest eeludest saab tuletada deduktiivselt, et antud katseloomad pole võimelised efektiivselt vältima takistusi katselaboris. Kuigi aga
annaabi.ee 
