tõstatamist ÜROs. Nõukogude võim reageeris vastupanu suurenemisele repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati, mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972. a. kallas 19a. Romas Kalatas end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides Nõukogude okupatsiooni vastu. Tema matused kasvasid üle meeleavalduseks, mille laialiajamisel arreeteerisid miilitsa ja julgeolekuorganid umbes 500 inimest. 1977. a. toimus Vilniuses taas suurem meeleavaldus, kus protestiti uue Nõukogude konstitutsiooni vastu. Väiksemaid stiihilisi meeleavaldusi toimus ka teistes Balti riikides. 15. Kes oli EKP esimene sekretär 1950-1978 ja 1978-1988? Kelle ajal algas uus venestamine? Esimesteks EKP sekretärideks olid Johannes Käbin ja Karl Vaino. Venestamine algas Käbini ajal. 16
Balti küsimuse tõstatamist ÜRO-s. Kuigi kirjadele vastust ei saadud, äratasid need maailmas ometi tähelepanu. Nõukogude võim reageeris vastupanu suurenemisele repressioonidega. Paljud vastupanuliikumisega seotud inimesed vahistati ning mõisteti Siberi vangilaagritesse. 1972. aastal kallas 19-aastane Romas Kalatas end Kaunases bensiiniga üle ja süütas põlema, protesteerides sel moel Nõukogude okupatsiooni vastu. Tema matused kasvasid üle võimsaks meeleavalduseks, mille laialiajamisel arreteerisid miilitsa- ja julgeolekuorganid umbes 500 inimest. 1977. aastal toimus Vilniuses taas suurem meeleavaldus, kus protestiti uue Nõukogude konstitutsiooni vastu. Väiksemaid stiihilisi meeleavaldusi toimus ka teistes Balti riikides. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise
kohati 16h tööpäev) 3 Kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) 4 1905.a. jaauarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (Verine pühapäev) Revolutsiooni teostajate nõudmised? (Üle-Venemaalise rahvaesinduse kokkukutsumist, naiste-meeste võrdset valimisõigust, autonoomiat mittevene piirkondadele) Pidevad streigid linnades tipnesid oktoobris 1905 üldstreigiga. 16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas) Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki- ja sõnavabadused) Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine. Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond Tartus kutsuti sügisel 1905 kokku I Eesti ülemaaline rahvaesindajate koosolek, kus kokku tuli ca. 800 saadikut. Revolutsioonimeeleolud ja tülid lõhestasid koosoleku kaheks, kus
annaabi.ee 
