Hoovil on kaks tasapinda, alumine hoov on piiritletud idast väravavahimajaga ja põhjast nii nimetatud ristkülikukujulise torni alumise osaga ning ka galerii hoonega. Hoovi lõunapoolne osa on avatud, andes edasi ilusa vaate mägisele maastikule. Ülemise hoovi kõige silmatorkavam ehitis on nii nimetatud ristkülikukujuline torn, mis on 45 meetrit pikk. Nagu enamik hoovi ehitistest, on see enamasti dekoratiivse eesmärgina kui osa ansamblist. Selle vaateplatvorm tagab laialdlase vaate Alpide eelmäestikele põhjas. Ülemise õu põhjapoolne osa on piiritletud Rüütli Majaga (Knights' House). Paleekompleksi läänepoolses osas asub Palas (saal, palee). See on peamine paleekompleksi elamu, kus asuvad kuninga ametiruum ja teenistujate toad. Palee on hiigelsuur viiekorruseline ehitis. Hoone järgib katuseharja kuju. Palee nurkades on kaks nurgatorni, põhjapoolne torn ületab palee katust mõne korrusega, torni pikkus on 65 meetrit.
* 1874 toimus ka sõjaväe reform, mille kohaselt teenistusaeg lühendati kuuele aastale. -) Mida rohkem inimene oli haridust saanud, seda lühemaks muutus tema teenistusaeg. Kultuur 19. sajandi esimesel poolel * Aastal 1802 toimus Tartu Ülikooli taasavamine, sest 18. sajandil, siin kehtis Venevõim ei olnud Eestis ülikooli. -) Esimeseks rektoriks sai G. Fr. Parrot, kes sai toonase Vene tsaariga väga hästi läbi, mis tähendas, et ülikool sai väga laialdlase autonoomia ehk ta allus otse Peterburgis asuvale haridusministeeriumile, mitte kellelegi teisele. Lisaks eraldati ülikoolile ka laialdlased raha summad, mida kasutati ülikooli hoonete ehitamiseks. *) Toomkiriku varemetesse ehitati raamatukogu, mis oli käibel kuni 1970. aastate lõpuni. -) Õppetöö toimus saksa keeles ning järgmisel aastal pärast ülikooli avamist seati sisse ka eesti keele lektori ametikoht.
annaabi.ee 
