tudeng, kodanik, naaber jne. Kõik need rollid on lahutamatult seotud kohustustega, mis teeb kohustused justkui elu sisuks. Rooma filosoof Marcus Tullius Cicero, kes oli poliitik, advokaat, oraator, poliitika teoreetik, konsul, konstitutsionalist, lisaks poeg, abikaasa, isa, on pühendanud kohustustele ja nende olulisusele mitmeid arutlusi viidates, et kohustused on küsimus, mida on käsitlenud paljud filosoofid ning see on küsimus, mis on leidnud teistest küsimustest laialdasima rakenduse. Oma kohustuste esimeses raamatus, milles Cicero kõneleb poeg Marcusega, ütleb ta üheselt ,,elus pole olukorda, mis saaks läbi kohustuseta; ning selle järgimises avaldub kõik elu aulisus, nagu selle eiramises väljendub näotus". Cicero seisukohalt on inimesele antud elus kaks peamist rolli üks, kõikidele ühine, roll on omada mõistust ning sellega erineda metsloomadest, teine roll on kõikidel erinev ning sõltub
lõppenud sõda ja taplus, siis riigis ringi liikudes tuli tal pidada uusi võitlusi nii sortsidega kui ka Vanapaganaga. Seega tõelist vabadust ei ole on vaid näilisus. See iseloomustabki nii ,,Kalevipoja" sisu kui ka Eesti minevikku, olevikku ja ilmselt ka tulevikku. ,,Kalevipoja" sündmustik on avaldanud mõju ka Eesti geograafiale läbi paljude muistendite ning tekkelugude. Toompea, Ülemiste järv ning massiivne kivilahmakas seal need kõik on teoses loodud Linda poolt. Laialdasima jälje on jätnud kindlasti kuningas ise kõige lihtsamate tegevustega igapäeva elust. Mürakad rahnud ning laiad voored tänapäeval on vastavalt alles liisu heitmistest ning leivapätsi kujulised orud olid Kalevipoja sängid. Ka paljud lihtsamate loodusele nii omaste asjade päritolu on raamatus lahti seletatud. Selleks on hea näide teoses kuninga hobuse hukkumine, kui looma maksast sai mägi, sisikonnast soo, sabast sarapuu, karvadest kõrkjad ja lakast pilliroog
annaabi.ee 
