Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. Pikemaid ajaloojaotusi selgelt määratletud tunnustega on epohhid, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on muutused inimolemuse kõigis sfäärides: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus. Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana, kesk ja uusaeg, mis kõige laialdasemates joontes peegeldab põhimõtteliselt erinevaid ajajärke lääne tsivilisatsioon.
Ajalugu on mineviku mõtestamine olevikus, mis omakorda mõjutab ajaloo kulgu tulevikus. Ajaloo periodiseerimine võib olla kas laiem või kitsam, globaalsem või lokaalsem. Pikemaid ajaloojaotusi selgelt määratletud tunnustega on epohhid, mis tähendab ajalõiku kahe pöördepunkti vahel. Ajaloo periodiseerimise aluseks on muutused inimolemuse kõigis sfäärides: tootmises, tarbimises, hariduses, vaimelus. Kõige üldisem maailma ajaloo jaotus on vana, kesk ja uusaeg, mis kõige laialdasemates joontes peegeldab põhimõtteliselt erinevaid ajajärke lääne tsivilisatsioon.
annaabi.ee 
