a suvel EKP KK I sekretäri kohalt vallandati, kutsus NSV Liidu liider Mihhail Gorbatšov Väljase Moskvasse ning veenis teda asuma EKP KK etteotsa. Väljas oli EKP KK I sekretär aastatel 1988–1990. Gorbatšov ootas oma komsomoliaegselt tuttavalt Väljaselt toetust glasnosti ja perestroika poliitika elluviimisel. Paljud eestlased rõõmustasid, et partei etteotsa on saanud esimene kohalik eestlane, ning talle pandi suuri lootusi Eestile laialdasemate õiguste väljavõitlemisel NSV Liidu koosseisus. Parteisekretärina tuli tal esindada Eestis NLKP huve, kuid ta seisis samuti Eesti huvide eest iseseisvuse taastamise käigus. Siiski jäi tema tegevus Eesti NSV liidrina võrdlemisi lühikeseks, sest kommunistliku partei ainuvõimu kadumisega 1980. aastate lõpul vähenes kiiresti ebapopulaarse partei positsioon ühiskonnas ja algas massiline parteist väljaastumine. 1990. a lõhenes tema
organite paranemisprotsessis. Tüvirakud on ainulaadsed, sest neil on kolm omadust, mis puuduvad organismi teistel rakkudel: 1. Need on kõikide teiste rakkude algrakud. 2. Tüvirakud võivad kontrollitult pikka aega paljuneda ja uueneda. 3. Teatud tingimustel võivad tüvirakud muunduda organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud jagunevad päritoluallika järgi nõnda: 1. embrüonaalsed tüvirakud Kõige laialdasemate võimalustega tüvirakud on embrüonaalsed, mis saadakse väga varajases staadiumis embrüost (mille moodustab umbes 50150 rakku). Embrüonaalsed tüvirakud on võimelised peaaegu lõpmatuseni paljunema ning muunduma igat tüüpi spetsialiseerunud rakkudeks. Embrüonaalsed tüvirakud eraldatakse väljakujunenud loote kudedest (9.22. rasedusnädalal), mil need väga suure paljunemispotentsiaaliga rakud on juba muutunud vastavate kudede algrakkudeks.
· iseseisva töö kontrollimine, koduste ülesannete andmine, õpilaste hindamine ja kokkuvõtte tunnist. 3. Kordavad - üldistavad tunnid Lisaks igapäevasele kordamisele, mis toimub praktiliselt igas tunnis, organiseeritakse reservi jäetud aja arvel ka kordamistunde Need hõlmavad õpitud küsimusi laiemalt, võimaldavad üldistamist. Eriti kasulik on kordamistund enne kontrolltööd, samuti korraldatakse neid iga suurema teema järel õpilaste teadmiste ja oskuste süvendamiseks ning laialdasemate üldistuste tegemiseks. Veerandi ja õppeaasta lõpul organiseeritavate kordamiste eesmärgiks on varem omandatud teadmiste reprodutseerimine ja üldistamine ning nende seostamine uue materjaliga. 14 Selliste tundide elementide hulka võivad kuuluda vastavalt vajadusele täiendavad seletused, treeningharjutused, teadmiste kontrollimine, vilumuste süvendamine. Erilist tähelepanu pööratakse
annaabi.ee 
