teiste inimeste mured, mis on meie rahvuse juures suur-suur viga. Kui lähtuda ainult iseenda mina-maailmast ei saa miski muutuda ja õhkkond Eestis jääbki pigem negatiivseks. Kuid rääkides negatiivsusest, siis meie rahvusest inimeste klaas on pigem pool-tühi, kui pool- täis. Teisisõnu on eestlased üpris negatiivne rahvas. Suur osa elanikkonnast ei ole rahul oma kodumaaga. Küll on põhjusteks väiksed palgad, kõrged maksud, halb valitsus ja palju muudki. Kuid vaadates laialdamaselt, siis on palju riike, mis on veel kehvemas seisus, kui meie näiteks naaberriik Läti. Tegelikult on ka meie rahvusest inimesel ka palju positiivseid külgi. See on ammu teada tõde, et eestlane on üpris töökas ja tubli rahvas, kes proovib alati kõrgemale ja kõrgemale. Lisaks töökusele on ka meie riigi infotehnoloogia arenenud rohkem, kui mõnes teises riigis. Kokku tuues eestlase töökuse ja infotehnoloogia oskused saame programmi SKYPE, mis on maailmas üpris kuulus ja kasutusel
-protsess, milles organisat pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel turgudel -Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. Algus u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema Kolm lainet- a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust.
12 13 KOKKUVÕTE Klaas on tõepoolest väga laialdaselt levinud ehitusmaterjal. Klaasist ehitustoodete valik on lai: aknaklaasidest kuni suursuguste vitraažide, modernsete klaaspiirete ja klaaskonstruktsioonideni. Samuti on olemas veel väga palju erinevaid klaasi liike, referaadis on välja toodud põhilisemad ja laialdamaselt kasutatavad. Klaasid jagatakse tegelikult kahte suurde rühma: fasaadklaasid (röntgen klaas, energiasäästuklaas, turvaklaas, mürasummutav klaas, taustvärvitud klaas, siidtrükitud klaas); sisustusklaasid ( dekoratiivklaas, peeglid, matistatud klaas, dušisein, klaasist trepid). Projekteerijatele ja ehitajatele on klaas üks väga huvitav ja keeruline materjal millega tööd teha. Klaas on ilus ka vaatajale ning linna pidlis muudab see linnaüldpildi modernsemaks nign atraktiivsemaks.
See oli üks esimesi maailma piirkondi, kus ametlikult võeti vastu kristlus, kui riigiusk, see toimus 4ndal sajandil. Ikka veel on kristlus esikohal, 1/3 elanikkonnast on moslemid. Vastavalt 2007ndal aastal toimunud loendusele moodustavad kristlased 62,8%( 43,5% Etioopia õigeusu, 19,3% muude nimetuste all ), moslemid 33,9%, praktikud ning traditsoonilised usundid 2,6% ja teised religoonid 0,6%. See näitab, et kristlus on kõige laialdamaselt praktriseeritud religoon Etioopias. Paljud inimesed elavad religoossetes grupides ning neil on omad elamis piirkonnad. 7 Haridus Haridus Etioopias on valitsevad Orthodoxi kiriku ilmaliku haridus. Kooli haridissüsteem on üle riigi samasugune. Nii saavad ka maaelanikud emakeelse algtaseme. 6 aastat õpitakse algkoolis, 4 aastat mdalam gümnaasium ja kaks aastat kõrgem keskkool. Koolis käiakse vähe võrreldes teiste Aafrika riikidega .Pool Etoopia elanikkonnast on kirjaoskamatud.
ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. · Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad. · Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki-
annaabi.ee 
