rammust." Jõudu peeti tol ajal suuremaks väärtuseks, nüüdseks hindame aga enam pideva vaevaga saadud vaimutarkut. Tammsaare on lahutamatu osa Eesti kultuurist ning oma koha 25-kroonisel igati ära teeninud, ehk isegi väärinuks troonimist 500-kroonisel. Ta on kirjutanud ühe eetlasi ja tema põhiolemust kõige tõetruult edasi andva teose. Andresest on saanud tööka eestlase võrdkuju, Pearust eestlasliku kadeduse ja jonnakuse sünonüüm. Teosele lisab laiahaardelisust ka igikestev tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Viimase jaoks on elu eelkõige mäng ja jõukatsumine, olles enne juba kõigele käega löönud ja nautides muretult ja rõõmsalt kemplemist. Õhku jääb rippuma küsimus, kas Vargamäele saabuvad kunagi tõde ja õigus,
(1904 1908), klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina võttis ikkagi suurema osa tema ajast. Tartu perioodist on pärit ka hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas Tobias koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses väga ägedalt ja teravalt oma seisukohti. Artiklites on tunda Tobiase kõrget eruditsiooni ja laiahaardelisust, toogem siinkohal ära tema "Vanemuises" 1907. aastal toimunud sümfooniaorkestrikontserdi arvustuse ning 1910. aastal Berliinis kirjutatud ja "Päevalehes" ilmunud artikkel "Ka Eestile kunsti!". Siiski on Tartus elatud aastate jooksul valminud ka hulk koorilaule, neist eriti tuntuks said "Varas", "Noored sepad", "Otsekui hirv", "Murtud roos", "Allik" ja hulk teisi, tehniliselt nõudlikke teoseid (need laulud ilmusid esmakordselt trükis helilooja A. Lätte poolt koostatud
(vt. ERÜ veebileht: Soovitusi ...) Rahvaraamatukogu kogude kujundamisel lähtutakse üldharivast, vaimset kultuuri süvendavast ja tuleviku-arengusse suunatud põhimõtetest. Teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi, rahvaraamatukogudesse ei komplekteerita. Teavikute seast valikute tegemisel taotletakse rahvaraamatukogu komplekteerimisel võimalust mööda tasakaalustatust ja laiahaardelisust, kasutaja infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt. Teavikute hankimisel arvestatakse piirkonna elanike rahvuslikku, vanuselist ja hariduslikku koosseisu. Valikut mõjutavad raamatukogu kasutusstatistika analüüs, infonõudlus ja lugejate ettepanekud-soovid; arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust. Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist, kuid rahvaraamatukogu
annaabi.ee 
