retensiooniajast asub uuritav aine liikuvas faasis. T0 ja tS on aine viibimise ajad liikuvas ja liikumatus faasis. Jaotuskoefitsient (D = Cs/C0) kromatografeeriva aine jaotumist liikumatu ja liikuva faasi vahel. CS ja C0 on aine konts võrdsetes hulkades vastavalt liikumtus ja liikuvas faasis. Mahtuvuskoefitsient (k´) näitab, kui tugevasti uuritav aine seondub sorbendiga ja kiu kaua ta sellel viibib võrreldes liikuva faasiga. Optimaalseks väärtuseks on 1.5-4. Lahutuvuskriteerium iseloomustab piikide lahutuvust. Piikide kattumine on lubatav vaid teatud piirini, vastasel juhul ei saa täpselt arvutada nende parameetreid ja seetõttu ka aine sisaldust proovis. Kus w2 ja w1 on kahele ainele vastavate piikide laiused baasijoonel. Kui piikide laiused on võrdsed (w2=w1=w): Euroopa farmakopöa järgi: Kus tR1 ja tR2 retensiooniajad või teepikkused piki baasijoont alates süstehetkest kuni kahe
Kõigi nende parameetrite abil saab: hinnata lahutuse headust; hinnata süsteemi korrasolekut ja määrata, millal on vaja midagi hooldada või välja vahetada. Selektiivsusfaktor: = , sõltub ainetest ja mobiilse ja statsionaarse faasi omadustest; ka selle parameetri abil saab: hinnata lahutuse headust, hinnata süsteemi korrasolekut ja määrata, millal on vaja midagi hooldada või välja vahetada. Selektiivsusfaktor ei ole nii hea, kui lahutuvuskriteerium, kuna ta ei võta arvesse piikide laiust. 109. Mida nimetatakse kromatograafilise piigi poolkõrguslaiuseks? Millised faktorid seda mõjutavad? Poole kõrguse pealt laius, kõrgus võtta nullnivoost. Seda mõjutab kolonni efektiivsus (kas hakkab sabatama), see sõltub teoreetiliste taldrikute arvust (van Deemteri võrrand). Mõjutavad aine omadused, statsionaarse faasi omadused (kapillaarkolonn on efektiivsem). 110. Kromatograafilise kolonni efektiivsus. Mida ta väljendab? Milline arvuline