Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lahutustehet" - 3 õppematerjali

Üldmõõtmised
5
docx

Üldmõõtmised

Toru ristlõikepindala S=(88,611 10,699) mm2 Suhteline viga 12,074% Järeldused: Nagu mõõtmiste tulemustest näha, on kruvikuga mõõtmine ligikaudu ühe suurusjärgu võrra täpsem kui nihikuga mõõtmine. Suhteline viga on nihikuga mõõtmisel samuti suurem kui kruvikuga mõõtmisel. Töös kasutatud meetodil on pindala määramise viga suhteliselt suur, kuna pindala leitakse kasutades lahutustehet. Enne mõõtmist tuleb selgitada, kui suurt täpsust on vaja saavutada. Vastavalt sellele tuleb valida sobiv mõõtevahend (käesoleval juhul kas kruvik või nihik).

Füüsika → Füüsika
115 allalaadimist
Üldmõõtmised
8
pdf

Üldmõõtmised

34 % Toru ristlõikepindala: S = (193.56 ± 11.10) mm2, usutavusega 0.95. Suhteline viga: 5.73 % Järeldused: Nagu mõõtmiste tulemustest näha, on kruvikuga mõõtmine ligikaudu ühe suurusjärgu võrra täpsem kui nihikuga mõõtmine. Suhteline viga on nihikuga mõõtmisel samuti suurem kui kruvikuga mõõtmisel. Töös kasutatud meetodil on pindala määramise viga suhteliselt suur, kuna pindala leitakse kasutades lahutustehet. Enne mõõtmist tuleb selgitada, kui suurt täpsust on vaja saavutada. Vastavalt sellele tuleb valida sobiv mõõtevahend (käesoleval juhul kas kruvik või nihik). Spikker 1. Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sellesama suuruse alalt võetud ühikuga (etaloniga). 2. Noonius tõstab mõõteriista täpsust, kuna hinnata saab ka kümnendikke, sajandikke jne. 3. T = a ­ an =a/n

Füüsika → Füüsika
606 allalaadimist
Füüsika praktikumi protokoll 1
8
pdf

Füüsika praktikumi protokoll 1

34 % Toru ristlõikepindala: S = (193.56 ± 11.10) mm2, usutavusega 0.95. Suhteline viga: 5.73 % Järeldused: Nagu mõõtmiste tulemustest näha, on kruvikuga mõõtmine ligikaudu ühe suurusjärgu võrra täpsem kui nihikuga mõõtmine. Suhteline viga on nihikuga mõõtmisel samuti suurem kui kruvikuga mõõtmisel. Töös kasutatud meetodil on pindala määramise viga suhteliselt suur, kuna pindala leitakse kasutades lahutustehet. Enne mõõtmist tuleb selgitada, kui suurt täpsust on vaja saavutada. Vastavalt sellele tuleb valida sobiv mõõtevahend (käesoleval juhul kas kruvik või nihik). Spikker 1. Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sellesama suuruse alalt võetud ühikuga (etaloniga). 2. Noonius tõstab mõõteriista täpsust, kuna hinnata saab ka kümnendikke, sajandikke jne. 3. T = a ­ an =a/n

Füüsika → Füüsika praktikum
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun