Toru siseläbimõõt ds=(68,59 0,40) mm, usaldatavusega 0,95 Toru välisläbimõõt dv=(74,830,27) mm, usaldatavusega 0,95 Toru ristlõike pindala S=(702,88 54,39) mm2, usaldatavusega 0,95 Hinnang tööle: Mõõtmine kruvikuga on täpsem kui nihikuga ja seda tõestab ka see, et määramatus kruvikuga mõõtmisel palju väiksem. Toru ristlõike pindala määramatus on väga suur, see võib olla tingitud sellest, et arvutustes on lahutustehe. Määramatus moodustab tulemusest 7,7%. Nii toru kui ka plaat olid natuke deformeerunud ja seega olid mõõtmiste tulemused varieeruvad. Erinevad tulemused suurendasid määramatust.
Silindri siseläbimõõt nihikuga mõõtes dsise = 34,91x10-3 ± 0,52x10-3 m. Silindri ristlõike pindala S = 0,280 ± 0,038 m2. ÜLDJÄRELDUS Kruvikuga mõõtmisel on mõõtmistulemus tunduvalt täpsem kui nihikuga. Ka määramatus on kruvikuga väiksem. Silindri ristlõike pindala arvutamisel on määramatus üsna suur (määramatus moodustab tulemusest 13,6%). Selle põhjus võib olla selles, et arvutustes on lahutustehe, mis ilmselt suurendab määramatust. Et mõõdetav silinder oli silmnähtavalt deformeerunud, siis põhjustas see mõõtmiste rea suure varieeruvuse, mis omakorda suurendas määramatust.
Paired-Samples T-Test Ei ole vaja uurida valimite hajuvuse sarnasust (Levene’i test), kuna valim on sama. Normaaljaotuslikkuse uurimiseks on hea Shapiro-Wilki test, kuna on vaja esimesest mõõtmisest lahutada teise mõõtmise tulemused ning alles siis nende normaaljaotuslikkust hinnata, Shapiro-Wilkiga on see juba enne tehtud. Kui S-W ei kinnita normaaljaotuslikkust, saab seda kontrollida ka vastata uue tulba loomise kaudu (mõõtmistulemuste lahutustehe). Mitteparameetrilised testid Järjestustunnuste (nt Likerti skaala tulemused), normaaljaotusest erineva jaotuse ja väga väikeste valimite puhul (<30) tuleks eelistada mitte-parameetrilisi analooge. Sõltumatu t-testi asemel nt Mann-Whitney test Sõltumatu ANOVA asemel nt Kruskal-Wallis test Sõltuvate rühmade t-testi asemel nt Wilcoxoni test Sõltuva ANOVA asemel nt Friedmani test
annaabi.ee 
