teise vanemaga suhtlemine kahjustab last). (Vaher, 2008, 48) Psühholoogide hinnangul ei kipugi laps tüüpiliste peretülide puhul tavaliselt ühte vanemat teisele eelistama, välja arvatud harvad juhud, kui laps võib sõtta kaitsja rolli ja asuda selle poolele, kes tema arvates on nõrgem. Kuid tavaliselt laps ise ilma kolmanda poole mõjutuseta poolt ei vali, sest tal on võrdne vajadus armastada mõlemat vanemat. (Vaher, 2008, 48) 1.4 Teadmiseks lahutavale lapsevanemale: Lapsel on kergem asjaga harjuda, kui ta näeb, et vanemad tunnevad end hästi. Laps ei taha kuulata süüdistusi teise vanema aadressil. Laps ei taha olla sõnumikandja vanemate vahel Kui vanemad on emotsionaalselt katki, võivad lapsega sellel ajal tegeleda sõbrad-tuttavad. Lapsel on raske kameeleoni kombel oma isiksust muuta, et sobituda nii ema kui isa keskkonda. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 1
Kui naisel on suhe vanema mehega hilisemas noorukieas, siis ei ole see kooskõlas arenguvajadustega ja viitab isaeeskuju puudumisele. Neil tüdrukutel on suurem oht emotsionaalseteks kaotusteks ja soovimatuks rasestumiseks. Armastus. Erinevad lähenemised. 1. Filosoofid. Kästiledes armastust eeskätt kõlbelises plaanis, nägid filosoofid selles metafüüsilist jõudu või universaalset afektiivset alget, mis ühendab inimesi vastandina vihkamisele kui inimesi üksteisest lahutavale jõule. Selles mõttes seisab armastus väljaspool sooerinevusi ja nendest kõrgemal ning seksuaalne e erootiline tung on üksnes erijuht. 2. Naturalislik psühholoogia. Vastupidi talitleb naturalislik psühholoogia, mis püüab inimliku armastuse kõiki või peaaegu kõiki vorme sugutungist tuletada pidades neid libiido tuletisteks või selle muundunud vormideks. 3. Psühholoogia. Seksuaalreaktsioonid on seotud isiksuse elu kui tervikuga ega
annaabi.ee 
