Samas aga võrreldes teiste ajaloos figureerinud tsivilisatsioonidega on praegune Lääne tsivilisatsioon vägagi erinev. Kui Rooma impeerium ja Nõukogude Liit püsisid koos üksnes relva ja terrori najal, siis praegune Lääs oma mõistes on pigem iseseisvate ühiste väärtustega riikide kogum, mille koondnimetus on kõigest ühine. Edward Said leiab, et Ida ja Lääs on inimeste loodud faktid ning seega tuleb neid uurida ühiskondliku, mitte jumaliku või loodusliku maailma lahutamatute osadena. 2 Seega on juba sellise maailma lahterdamisega mõneti loodud pinnas vaenulikkusele, kuna 1 Samuel P. Huntington. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu: Fontes, 1999, lk. 109 – 110. 2 Edward Said. Mõtestades ümber orientalismi, lk. 153. 1 eraldab maailma mitmeks mitte ainult geograafiliste parameetri järgi, vaid pigem kultuurilise ja religioosse aspekti näol
kuningas. Seepärast sündiski Athena Zeusi peast. NB! Suurenda pilte! a) Pheidias. Athena Lemnia2. Albertinum. Dresden b) Gustav Klimt. Pallas Athena. Õli lõuendil. Viini Ajaloomuuseum c) Athena aigisega (rinnakilbiga). Rooma koopia vanakreeka pronksoriginaalist. Louvre Tarkusejumalanna sünd leidis aset veidi enne gigantomahhiat e. võitlust gigantidega. Sõja puhkedes asus ta kohe erilise vaprusega võitlema isa poolel. Oma sündimise hetkest lahutamatute relvadega tappis ta kaks giganti. Vanakreeka autorite kirjeldustest jääb tihti mulje, et Athena tegeles sõjaasjandusega võrdväärselt sõjajumal Aresega. Ta võttis aktiivselt osa Trooja sõjast. Loomulikult oli ta ahhailaste (kreeklaste) poolel, sest Trooja prints Paris andis ju ihaldatud Erise õuna Aphroditele. Polnud harv juhus, kui Athena lahingustseeni pealt vaadates ei suutnud end vaos hoida ja ise suure tuhinaga lahinguväljale tormas.
hüvitis on näiteks individuaalne töötasu või töötasu lisatöö eest, sisemine individuaalne hüvitis aga eneseteostustunne mingil ametikohal. Hüvitamine hõlmab mitmesuguseid tasusid ning seda võib jagada rahaliseks ja mitterahaliseks hüvitamiseks. Töötasu (koos muude hüvedega), töökeskkond ja töö ise on kolmeks peamiseks motiiviks, mis aitavad realiseerida organisatsiooni püstitatud eesmärke (joonis 4.16). Käesolevas konspektis käsitletakse neid motiive töö hüvi-tamise lahutamatute koostisosadena. Soodustuste rakendamisel organisatsioonis on mitu eesmärki, motiveerides töötajaid ja tõstes seeläbi nende töö tulemuslikkust. Soodustused suurendavad töötajate usaldust tööandja vastu ning muudavad nad organisatsiooni suhtes lojaalsemaks. Teiseks aita-vad soodustused siduda töötajaid paremini organisatsiooniga ja vähendavad voolavust. Kolmandaks aitavad soodustused tõsta organisatsiooni mainet ja konkurentsivõimet tööturul. Joonis 4.16
annaabi.ee 
