vabadust ning pidutsemist. Õhtuti on pubid ja klubid rahvast täis ning noored tahavad üha varem saada täiskasvanuks. Kuidas saadakse siis unistada, kui lapsepõlv jääb vahele. Niimoodi edasi minnes unustatakse ühel hetkel, et armastusel on tähtsus. Internetist abielude kohta statistikat otsides sattusin lugema ühte blogi. Üks noor naine kirjutas, et 2007. aastal sõlmiti 7022 abielu ning lahutati 3809. Ta hoiatas kõiki inimesi, sest üks neist lahutajatest oli tema ise. Ta oli ka varem juba kirjutanud, et tema arvates ei ole tänapäeval enam mingit mõtet abielluda - raha magama panna, sugulaste ja sõprade ees lolli mängida, ennast ei tea mis visioonidest kaasa haarata lasta jne. Ta lisas veel, et kui enne abiellumist oli hea, siis pärast läheb halvemaks, ja kui enne oli halb, siis pärast läheb täiesti halvaks. Jevgeni Onegini sõber Vladimir Lenski ei oleks temaga nõustunud. Lenskil oli armastus Olga vastu ning see haaras ta endasse
Enne pereloomist tahetakse saavutada majanduslik stabiilsus. Lahutamine on tänapäeval üsna tavaliseks muutunud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis lahutumuse määr olnud alati pigem kõrge. Eesti elanikud on ka üsna usuleiged, mistõttu ei ole neil moraalseid takistusi lahutamiseks. Aastatel 1900–1934 hakkas lahutuste osatähtsus suurenema võrreldes abiellumisega. Sel ajal võis üheks oluliseks lahutamise põhjuseks olla lastetus. On leitud, et 51%-l tolle aja lahutajatest ei olnud lapsi. Peredes, kus lapsi oli palju, ei lahutatud peaaegu üldse (Ainsaar 1997). 1994. aastal on samuti leitud, et 41%-l lahutatud abieludest polnud abielupaaril ühiseid lapsi. Lahutusi on olnud kõige rohkem 1995. aastal. See on seotud seadusemuudatusega, mille tulemusel registreeriti ka varasemad lahutused (Tiit 2011). 1995. aastani oli abiellumuse üldkordaja (abielusid 1000 elaniku kohta aastas) langustrendis, kuid
annaabi.ee 
