Sagedamini tunnevad lapsed kurbust, viha, hirmu, häbi jms. Tuleb ette ka olukordi, kus lapsed tunnevad kergendust. Seda sel juhul, kui vanemad on enne lahutust väga palju tülitsenud. (Vaher, 2008, 43) Lapse reaktsioon vanemate lahutusele sõltub vägagi palju lapse vanusest. Kuigi koolieelikud on häiritud, saavad nad asjast kõige vähem aru. Lapseea keskel loovad lapsed tihti endale illusioone, et vanemate suhe saab korda ja nad ei lahutagi. Varaste noorukite reaktsioon on sageli kas häbi või viha ning ka ühe vanema poole hoidmine. (Smith, Cowie, Blades, 2008, 119) Sellist uudist oma vanematelt kuuldes võivad lapsed kergesti ka endasse tõmbuda, neil võivad tekkida uneprobleemid, nad võivad klammerduda oma asjade või vanemate külge, neil võivad tekkida mäluprobleemid ning õpiraskused koolis jne. (Vaher, 2008, 44) Samuti võivad lastele tekkida halvad sõbrad ning on ka juhtumeid, kus lapsed saavad
külla, aga kingitust üle ei jõuagi anda, sest Aleksei astub enne sisse. Anna ei armasta oma teist last. Kõik inimesed pilkavad Anna ja Vronski kooselu. Nad pole enam ühelegi üritusele oodatud. Levin ja Anna on mõlemad pidevalt kallimate peale armukadedad. Anna ja Vronski kolivad maale. Anna ei suuda leppida sellega, et Vronski ei saa kogu aeg tema juures olla. Vronski tahaks taas vabadusest rõõmu tunda, mis tal enne Annaga kohtumist oli. Anna ja Aleksei ei lahutagi abielu ning samal ajal muutuvad Anna-Vronski suhted järjest halvemaks, mis viivad lõpuks enesetapuni. Vronski elab Anna surma raskelt üle. Anna abikaasa võtab Vronski tütre enda hoole alla. Levin põeb oma uskmatust ning peab elu pigem mõttetuks, aga ühel päeval, kui Kitty lapsega metsas on ja äikesetorm algab, palub Levin jumalat, et tema perega midagi ei juhtuks. Sellest hetkest alates pole ta enam uskmatu ning hakkab oma pere ja enda elu rohkem väärtustama. 18
annaabi.ee 
