koosseisu kuuluv paelava, kus esineb nii aluspõhjalist kui ka pinnakattest tingitud väiksemaid pinnamoe ebatasasusi. Pinnakate on enamasti rähkmoreen, klibu, mere- ja tuiskliiv. Pinnakatte paksus on kohati (valla keskosas) alla 5 m, valla kaguosas 5-10 m. 7 Karstialad Karst on nähtus, mis tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse (näit. lubjakivi, dolomiit, marmor) aladel, kus neid kivimeid on rohkesti ja vesi on agressiivne. Huvitavamad ja looduses vaadeldavad on Kuusiku, Loona, Kuumi ja Kõue karstialad, kus saab näha karstile omaseid pinnavorme nagu neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi
Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest? Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised ja kiirevoolulised Miks on Põhja-Euroopas veekogusid rohkem kui mujal Euroopas? Sademete hulk on suur aga aurumine väike *Limaanid: mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on settevallidega merest eraldunud *Maarid: kunagiste vulkaanide kraatrites *Karstijärved: tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse *Transistjõed: pikad ja aeglase vooluga, läbivad teel erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. 18. MULD- JA TAIMKATE Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas? Laiusvööndilisus on hästi välja kujunenud Ida-Euroopa lauskmaal, lääne pool segavad vööndilisust mägised alad ja Atlandi ookean, mis ühtlustab kliimat Mille poolest erinevad taimede kasvutingimused tasandikutundras ja mäginiitude vööndis?
annaabi.ee 
