Kui need kiirused saavad võrdseks, tekib tasakaal vedeliku- ja aurufaasi vahel. Seda auru nimetatakse küllastunud auruks ja selle poolt avaldatud rõhku küllastatud auru rõhuks. Aurustumine on endotermiline protsess ja kui temperatuur kasvab, aurustumine intensiivistub ja küllastunud auru rõhk kasvab. Mittelenduva aine lahus — sel juhul on osa lahuse pinnast kaetud mittelenduva aine molekulidega, mis ei saa aurufaasi üle minna. Selle tõttu on lahustimolekulide üleminek aurufaasi vähem tõenäoline ja küllastunud auru rõhk samal temperatuuril on väiksem kui puhta lahusti kohal. Raoult’I seadus: p=p˚·X1 p˚– p1=X2 p˚ p1 — lahusti aururõhk lahuse kohal p˚ — aururõhk puhta lahusti kohal X1 — lahusti moolimurd X2 — lahustunud aine moolimurd Lahuse keemine toimub siis, kui tema küllastunud auru rõhl saab võrdseks välisrõhuga ja külmub siis,
väga sarnaste omadustega ainete lahused. Kui paigutada kahe lahuse vahele poolläbilaskev Lõpmata lahjad lahused sama- ja erinimeliste membraan, mis laseb läbi ainult lahusti molekule, toimub osakeste vahelised toimed on erinevad, aga lahustunud molekulide difundeerumine vaid kontsentreerituma lahuse aine osakesed asuvad teineteisest nii kaugel, et nende suunas. Lahustimolekulide ühesuunalist difusiooni läbi vastastiktoime puudub. poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooniga Lisades lahustit, toime iseloom ja ja suurus ei muutu, lahusesse nimetatakse osmoosiks. sest lisatud lahusti molekulid lähevad teiste lahusti Osmoosi tõttu tekib kõrgema kontsentratsiooniga lahuse molekulide vahele. Soojus- ja ruumalaefekti ei esine lahus on ideaalne lahusti suhtes
annaabi.ee 
