muldade sooldumiseni. 12. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist osa. 13. Enamus aastast peaks olema madal temperatuur ja vee aurumine väike. Sellistes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. 14. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaks ühendiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. 16. Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis- saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali.
veetaimestik, jõgedes kõrgemad veetaimed, järvedes aga vetikad). Seda põhjustab fosfori ja lämmastiku ühendid (olme reoveed ja põllumajandus põhilisteks allikateks). Veetaimestiku massilisel esinemisel kasvab veekogu mass, pärast taimede surma koguneb veekogu põhja hulgaliselt orgaanilist ainet. Tekib hapniku puudujääk. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb vette keskkonnale ohtlikke toksilisi gaase. Fosfor vabaneb põhjasetetest ja muutub vees lahustavaks. Eutrofeerumine on progresseeruv protsess. Eutrofeerumine on looduslik protsess, mis kaasneb veekogude vananemisega, kuid inimtegevusest tingitud eutrofeerumine kiirendab sadu kordi seda protsessi. Reeglina on sellised veekogud oligotroofsed. Keskmise sisaldusega toitainega veekogud mesotroofseteks ja rikkaid eutroofseteks. Veekogus olevast lämmastikust 70% pärineb põllumajandusest ja põhiline osa fosforit pärineb olmereaveest: BHT 7 200-300 mg/l; P8-12 mg/l
Proteiinide lõhustuvust vähendatakse neid lõhustavate ensüümide aktiivsuse pärssimise teel. On teada, et seda teevad mitme raskemetalli ioonid. Lisades vastavaid mineraalelemente ( või suurendades nende kontsentratsiooni) mineraalsööda segusse, saame vähendada söödavalkude lõhustuvust vatsas. Loeng 21.10.08 Lipiidide seede Kuna lipiidid on veeslahustamatud, siis tuleb need organismis lahustavaks muuta. September-detsember 2008. a. Lipiidid jagatakse liht- ja liitlipiidideks. Liitlipiidid on samas ka rasvad. liitlipiidid Glükolipiidid fosfolipidid Lipiidide omadusi määrab esiteks glütserooliga liitunud rasvhapete süsinikuahela pikkus. Rasvade hüdrolüüs Rasvade hüdrolüüs on universaalne taimedes, bakterites, loomorganismides. Lihtmaolistel
annaabi.ee 
