µ 1 ( l ) - µ 10 ( l ) = RT ln a1 ; µ 2 ( l ) - µ 20 ( l ) = RT ln Kui a=1, siis on tegemist puhta lahustajaga ideaallahuse omadusega- see on standardolek. Lahustatud aonet on väga vähe selliste puhul. St. lõpmatult lahja lahus. Henry seadus: lahus Lenduvuskoefitsent iseloomustab reaal lahuste lenduvuste lange kokku puhta lahuse olukorraga. erineb puhtast. Regulaarne lahus ilma soojus- ja ruumala lenduvust. J=/p (alates 50-100 atm)
suuruse, hakkavad üksikud kolloidosakesed omavahel liituma suuremaks agregadiks ja sadestuvad. Sooli Koagulatsioon- põhjused: elektrolüütide toime, sooli konsentratsiooni muutumine, t muutumine, veeümbruse eemaldamine kolloidosakeselt kolloidsooli kuivatamisel, külmutamisel või aurutamisel, kahe või mitme vastasnimeliselt laetud kolloidi vastaslikune toime. Peptisatsioon- taolist geeli üleminek sooliks. Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix. Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli katiooni (peptisaatori) manulus. Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup) Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks.