studeerimist. Olles puudutanud kirjanduskriitika muundumist ning valgustanud mõnda kaasajal harrastatavatest kriitikatüüpidest, jõuab Eliot küsimuseni, mis on (kui on) igasuguse kirjanduskriitika ühisjooned? Ta väidab, et kirjanduskriitika põhifunktsioonid on kirjanduse mõistmise ja nautimise edendamine. Negatiivse ülesandena hõlmab see ka osutamist, mida e i p e a k s nautima. Autor rõhutab, et ta ei pea “nautimist” ja “mõistmist” lahusolevaiks tegevusteks – üht emotsionaalseks ja teist intellektuaalseks. Ja “mõistmise” all ei mõtle “seletamist”, kuigi seletatava seletamine võib tihti olla mõistmise vajalikuks eelastmeks. Kindel on, et me ei naudi luuletust täielikult ilma seda mõistmata; teiselt poolt on sama tõsi, et me ei mõista luuletust täielikult ilma seda nautimata. Paljudes luuletustes polegi midagi seletada – midagi, tähendab, mis aitaks seda paremini mõista ja seega rohkem nautida.
lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel). Pankade jalamil leidub murrutuskulpaid (näiteks Suurupi poolsaarel 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune koobas). Järsakute maa suunas taandumisel on nende ette kujunenud tasased murrutus- ehk abrasioonilavad. Tekkeviisi järgi jagunevad rannakuhjevormid liitunuiks (kuhjelised rannaterrassid), vabadeks (maasääred, nooljad maasääred), sulgevaiks (põiksääred, tombolod) ja lahusolevaiks (rannabarrid, kuhjesaared). Ühtesid rannakuhjevorme, näiteks kuhjelisi terrasse, maasääri, rannabarre ja rannavalle, leidub Eestis rohkesti, teised (tombolod, silmusjad maasääred) on võrdlemisi haruldased. Väikevormidest leidub laineviresid, rõõneid ja festoone. Mere- ja järveliivade alal on rohkesti tuuletekkelisi pinnavorme: tuuleviresid, tuiskliivahangesid (eelluiteid), tuiskliivatasandikke, ärapuhumisnõgusid ja -lohkusid,
annaabi.ee 
