välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Ülalpidamiskohustuse tekkimise alused: Seadus Kokkulepe Ülalpidamist saama õigustatud isikud 53 Abikaasa: Koos- või lahuselav (abivajav) abikaasa (PKS § 16) Lahutatud abivajav abikaasa (PKS § 72-73) Registreeritud elukaaslane: Koos- või lahuselav registreeritud elukaaslane (KooS § 9) Otsejoones sugulane: Abivajav 1. ja 2. astme üleneja sugulane (PKS § 97) Abivajav 1. ja 2. astme alaneja sugulane (PKS § 97), Sh alaealine laps ja õpinguid jätkav täisealine laps Ühise lapse teine vanem: Lapseootel/lapse sünnitanud (abivajav) naine (PKS § 111)
Otsuse 3-2-1-35-17 p-s 23.217 on selgitatud, et kindlasti tuleb eelkõige tuvastada kui suured on ühe ja teise lapse kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas nende tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või mitte ning kas oleks vaja lisaks sellele maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Punktis 23.3 on Riigikohus öelnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib 18. Praeguste andmete kohaselt, viibib Kristofer ⅓ ajast Mati juures ning ⅔ ajast Malle juures. Riigikohtu praktikale tuginedes (proportsionaalsuse põhimõte), on võimalik järeldada, et Mati kannab Kristoferi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ⅓ kulutustest ning Malle kannab siis ⅔ kulutustest
annaabi.ee 
