Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk. Tihti oli lõvi kehaga ja inimese peaga suurtel sfinksidel vaarao nägu. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi värava- kahest ülespoole tõusvast müüriplokist, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa, lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik inimesed. Järgmine ruum põikasendis sammassaal oli ülikutele ja selle taga asetsevasse pühamusse võisid minna ainult preestrid. Templis oli veel mitmesuguseid ruume, nende seas varahoidlad ja raamatukogud. Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid
Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2 km pikk. Tihti oli lõvikehaga sfinksidel vaarao nägu. Egiptuse templi väljastpoolt üsna monotoonset seina ilmestasid ainult värvilised reljeefid, sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks. Mõne templi värava ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Templi esimesse ossa, lahtisse sammastikuga ümbritsetud õue, pääsesid kõik vabad inimesed. Järgmine ruum - põikiasendis sammassaal - oli ülikutele ja selle taga asetsevasse pühamusse võisid minna ainult preestrid. Templis oli veel mitmesuguseid ruume, nende seas varahoidlad ja raamatukogud. Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Sambakapiteelidele (ülaosadele) anti stiliseeritult lootose, papüüruse (pungade või õite) ja palmi vorm. 3,5m läbimõõduga sammaste