Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest
Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 43. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest
puutüve seisundit kas resistograafi või tomograafiga. valt keeldudest, siis allpool mõningaid seni veel mai- Väljapoole avanev õõnsus kujuneb harilikult nendes nimata keeldusid. kohtades, kus ka maltspuit on mingil põhjusel viga • Puuõõnsusi ei tohiks plombeerida, st täita täi- saanud. Sageli avanevad õõnsused näiteks oksaharu teainetega. Puud täitma asudes ei ole võimalik lahtirebenemise kohtades. Kui nähtav õõnsus on juba kätte saada puidus tegutsevat seeneniidistikku. kujunenud, siis peamine reegel on: teha pole vaja Avause sulgemisega muudame õõnsuse vähem mitte midagi! Punktis 1.2.2 on kirjeldatud puu kait- tuulutatavaks ja seen vaid võidab sellest. Paljud semehhanisme ja -barjääre, sh CODITit, mille abil täiteained (näiteks betoon, kivid ja krohvisegu) puu blokeerib mädaniku leviku
annaabi.ee 
