2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed.( väljendusrikas, ilmekas) Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud, 2) alternatiivsed, 3) transitiivsed, 4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). Liikumine ja ühiskond Autonoomia. Ei vaja teisi kodanikeühiskonna osi ja tegutseb neist sõltumatult (kultuurilised) Apelleerimine. Püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada, neid kaasa Teiste kõrvaldamine. Otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas, kuid püüab nende struktuuri muuta ja neid kõrvale suruda (leninism- Liikumine läheb teistest mööda. Otsetee võimu mõjutamiseks V Loeng Huvi- ja surverühmad. Erakonnad Põhimõisted
1) reformivad, 2) revolutsioonilised, 3) ekspressiivsed. Muutuste ulatuse järgi: 1) lunastuslikud, 2) alternatiivsed, 3) transitiivsed, 4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). 26. Tutvusta sotsiaalse liikumise arengujärke ning neile vastavaid juhitüüpe. Eel- e. inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus. Sõnamehed: sillutavad massiliikumisele teed, mõtestades rahulolematust Tegutsemise järk: protesti struktureerimine, liikumine moodustub ja tegutseb. Fanaatikud: teevad liikumise teoks. Kohandumise e. adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse
annaabi.ee 
