Hinnata tuleks seda, mida on õpetatud, mitte vastupidi! Et kui õpetada RikÕpi alusel, siis ka saab neid hinnata kohe. Üldoskuste peale ehitatakse konkreetsemad oskused!! Üldoskused on rohkem võimete moodi asjad, et sinna peale ehitatakse konkreeseid oskusi ja teadmisi. Palju erivaj lapsed ei õpi ise üldoskusi, vaid neid tuleb väikeste sammudega õpetama. Aga kuidas õpetada, kui neid üldoskusi pole lahti kirjutatud? Seepärast võiks mõelda üldoskuste hindamise lahtikirjutamisele. ET see on ka uus osa alles õppekavas. (VAATA OMA SINIST suurt RAAMATUT selle kohta) ARENGUVALDKONNAD KOOLIS Traditsiooniline : ----- Eve.Kikase rmt (pdf failina olemas netis see rmt). Tunnetus, suhted, jne on samad, emotsiona ja eneseks jne samad AGA motivatsioonilin areng on nüüd oluline! Enne kooli tehti nii, asi toimus mänguliselt ja asi tehtu hästi huvitavaks. Koolis nüüd peaksid end ise motiveerima ja tahtma saama teada uusi teadmisi.
Kapiukse kollide lühitutvustus on antud raamatute lisas olevas kolliteatmikus, millest võikski raamatu lugemist alustada, et arglikuma loomuga last mitte ära hirmutada. Kõikidele kollidele on antud naljakad iseloomustused, mis põhinevad erinevatel segadustel, mida laps päriselus tekitada võib. Kui esimeses raamatus käituvad kollid rohkem kollektiivse kõrvaltegelasena, siis teises raamatus on rõhku pandud neile teatmikus antud iseloomujoonte lahtikirjutamisele. Selles raamatus on juba selge, et kollid ei ole eriti hirmutavad, vaid lõbusad krutskimehed. Kollide käitumise kirjeldamises peitub ka selle raamatu peamine huumoriallikas. Raamatus ,,Kapiukse kollid" on kõrvaltegelasteks veel ellu ärganud mänguasjad, kes aitavad peategelasel kollide vastu välja astuda. Peategelane ratsutab kiikhobuse seljas kollide eest pakku, leiab tugitooli alt sinna lükatud tinasõdurid ja päästab tuletõrjeauto