Tabel 2 aritmeetiliseks keskmiseks summaks tuli 706.25 eurot ning Tabel 3-l 569,17 eurot. Tabel 2 moodiks on 1000 eurot ehk see on summa, mida on enim pakutud (kolmel korral). Tabel 3 moodiks on aga 400 eurot, mida on pakutud koguni viiel korral. Mediaan on Tabel 2-l 750 ning Tabel 3-l 500. Standarthälve, mis on hajuvuse näitaja, on lastega vastanutel 280 ja lastega vastanutel 199,81, sellega on näha palju tulemused erinevad keskmisest. Kui vaadata iga isiku miinimumsummasid lahterdatuna sugudena, siis meeste aritmeetiliseks keskmiseks miinimumsummaks tuleb 537 eurot ja naistel 711 eurot. Meeste hajuvuse näitaja on 223, 65 naistel 233,43. Sellest tulenevalt varieeruvad meeste miinimumsummad rohkem (M - 41,6%; N - 32,8%). (vt Tabel 4) Meeste Naiste miinimumsumma miinimumsumma 250 350
Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangandus on vana äritegevuse ala. Pangad olid olemas juba iidses Babülonid ja klassikalistes tsivilisatsioonides, eriti Roomas. [1] Sõna pank tuleneb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti, müügilauda või riiulit, kuhu 15. Sajandi Itaalia kullassepad ja rahavahetajad asetasid täpselt lahterdatuna nende juurde kaupmeeste või lihtkodanike hoiule toodud kulla. Juba enne renessanssi õitsele puhkenud Vahemere-äärsete riikide vaheline keskaegne kaubandus nõudis üha suurema hulga kulla olemasolu ja ringlemist, sest kuld oli keskajal põhiliseks maksevahendiks. Et hoiduda suurte kullakoguste pidevast kaasaskandmisest ning ka julgeolulistel kaalutlustel, hakkasid inimesed viima oma kulda kullaseppade juurde hoiule.[2]
seotud kolme motiiviga: · tehingumotiiv soov omada raha, et teha igapäevaseid tehinguid; · ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; · spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus peaks tõusma. 9.4 PANGANDUS Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti või riiulit, kuhu 15.sajandi Itaalia kullassepad asetasid lahterdatuna nende juurde hoiule toodud kulla. Et aga kullassepp andis hoidmist tõendava veksli, avastasid inimesed, et palju mugavam on maksta nendesamade vekslitega, mitte kullaga. Kullassepp märkas, et mitte kogu kulda ei võta vekslite omanikud iga päev välja. Siit avastus olemasoleva kulla võib ju kellelegi välja laenata ja teenida seejuures protsenditulu. Kullassepp muutus lihtsast ,,pakihoidjast" pankuri eelkäijaks kulla hoidmise
annaabi.ee 
