Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast. Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes. Taim on Eestis haruldane, kuulub looduskaitse alla. Karukold (Lycopodium clavatum) Karukold on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim, või vahel neist eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega, kusjuures lehetipus on karv.
lahesoppides, enamasti mõnepaariliste kolooniatena. Mõnel pool on liiki leitud ka rabalaugastel. Pesa ehitatakse madalasse vette taimestiku varju (Renno, 1993). Sarvikpütte ohustab veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude kinnikasvamine (taimistumine), veekogude eutrofeerumine ja häirimine (eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). 4. Olulised liigid kooslustes Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal karukold kahes kohas. Karukold kasvab valgusrikastes metsades ja metsaservadel (Kukk, 2004). Leiukohad asetsevad lähestikku kaitseala põhjaosas. Karukolla kaitse on tagatud sihtkaitsevööndi režiimiga
annaabi.ee 
