Pühalikkuse-oreool, mida sotsialistlikud riitused oma lärmaka propagandismiga pakkuda ei suutnud, sakraalarhitektuur, altarimaalid jms mõjusid ligitõmbavalt. Oma osa võib siin mängida ka 60ndate lõpust pärit hipiliikumise teatav religioossus (Jesus-freaks), mis mõningase viivitusega Läänest Eestisse jõudis (sealt huvi ka nt budismi vastu), samuti trots ametliku ideoloogia vastu. Nii sai selgi perioodil ateismi peasuunaks töö noortega; kuivõrd eelnev lahmiv kirikukriitika oma mantralaadsete sedastustega oli end publiku jaoks ammendanud, siis võeti suundumus elulisematele küsimustele: käsitledes sotsiaal-eetilisi mõisteid nagu elumõte, autunne, õnn, headus, kurjus jne. Põhilist rolli ateistlikus võitluses mängisid sel perioodil uued tavandid, ateistlik selgitustöö oli perifeerne (kui sedagi) ja sõltus kuni nõukogude aja lõpuni ainult asjaarmastajate entusiasmist ja oli üles seatud ühiskondlikele alustele. 1989
aga ju see siis näitab minu eakaaslaste oma arvamuse vähesust või lihtsameelsust. Küllap loeb see, et ajaleht müüb ja seepärast loetaksegi. Kõige vähemloetuks osutus Maaleht, mis sisaldab tegelikult palju lugemisväärset ja mitte ainult vanarahva tarkusi, nagu mõned vastajad märkisid. Küll on palju maamajanduse teemalisi tekste. Ise arvan, et need on enamikul juhtudel hästi ja huvitavalt kirjutatud. Meeldib ka Maalehe stiil, mis on elujaatav, tegutsema motiveeriv ja mitte kunagi lahmiv. Ehk peetakse seda mingil määral vanamoeliseks, põhjusel, et kõik, mis toimub maal, pole postmodernistlikule ühiskonnale kohane. Tegelikult on Maaleht sama armas kui maaelugi, miks muidu seal nii väga vabadel hetkedel olla armastatakse. Ehk on popp oma tegelikku suhtumist enda teada hoida. Kahju, et ka minuvanustel, kel võiks olla enam julgust. 30 Ajakirja lugemise vajalikkus
Tapal toimus esimene poliitiline kokkup]rge. Võimlemisrühmade liikmed hakkasid vahele hüüdma, väike kähmls, milles sotsialistid jäid alla. vSlaste propaganda oli saavutanud uue taseme läks rahvale hästi peale. Propaganda suunatud ennekõike erakondade vastu, süüdi olid vanad poliitikud, valitsusedja RKd. Peamine nõue ikka PS muutmine ja riigipea ameti sisseseadmine. See näis lahendavat kõik Eesti probleemid. Konkreetseid lahendusi ei pakutud. Propaganda suuresti demagoogiline, lahmiv, oma pol vastaseid mustav, kuid läks toonases õhustikus rahvale väga hästi peale. Vabadussõjalaste etgevus ei jätnud kedagi ükskõikseks. Selged pooldajad ja selged vastased. Erakonnad oma vabadussõjalaste vastase võitlusega lisasid neile veelgi tuntust. Vanad erakonndas suhtusid alguses peale vSlstesse mitte väga tõsiselt. Leiti, et Vsliikumistegaon ühinenud palju eesti elus kibestunud inimesi. Nendega tõesti liitus ka inimrämpsu. Neil puudus ühtne arusaam eesti vajadustest
annaabi.ee 
