sisenemisel1) 5 Õhu entalpia õhu eelsoojendisse hõs kJ/kg B1.2, tab. 2 50 ÷ 2000 251 sisenemisel Väärõhutegur tolmuvalmistamise tvs - [1], lk. 18 0÷0,4 0 süsteemis 6 Liigõhutegur õhu eelsoojendisse õs - k+4- 1 ÷ 1,3 1.13 sisenemisel tvs 7 Liigõhutegur lahkuvates gaasides 4 - B1.1 1 ÷ 1,5 1.21 Lahkuvate gaaside temperatuur tlg °C tab. 1.4 [1] 120÷160 120 8 Lahkuvate gaaside entalpia hlg kJ/kg B1.2, tab. 2 500÷3000 2090 9 Kütuse temperatuur tk °C lk. 26 [1] 10÷300 20 10 Slaki temperatuur ts °C [1], lk. 28 0÷1500 0
(alfa) valiku kohta , olenevad konstruktsioonist, liigist, plemisviisist. Liighutegur (alfa) gaasi liikumise suunas suureneb pidevalt, suureneb selleprast et erinevates katla gaasi kikude tsoonides imetakse lbi ebatiheduste nn. VRHKU. Enamus katlaid ttavad alarhu all , koldes ja gaasikikudes on alarhk , mille tekitab suitsuimeja. max Alfa on suitsuimeja ees. Vrhuks nim organiseerimatult katlasse sisenev hk, lbi ebatiheduste. Katla koldesse antav hk kannab nimetust Organiseeritud hk. (alfa) lahkuvates gaasides (on suurem kui) (alfa) koldes. Koguaeg gaasikigus ta tavaliselt suureneb. Seda vrhku juurde imemist nimetatakse Vrhuga (delta)alfa. Vrhutegur vrdub vrhu kogust jagatud teoreetilise kogusega. (delta)Alfa=V.vrhk(jagatud)V0 . Vrhu tegur koormad suitsuimeja le. Vrhutegurid on limiteeritud ja tema kikumise tegurid on piiratud (delta)Alfa=0...0,2 lubatud piirvrtused tuuakse katla paigutusnormides. Pilantsi alusel plemisprotsessi asuvate ktuse jumasside summa on vrdne
annaabi.ee 
