nukleofiili kontsentratsioonist; v=[RX][Nu:]; selle korral on oluline, et nukleofiil saaks läheneda reaktsioonitsentrile haliidi vastasküljest. St steerilistel põhjustel ei saa Sn2 reaktsioon toimuda arüülhaliidides. Reaktsioon toimub seda kiiremini, mida tugevam on nukleofiil Lahkuv rühm on rühm, mida nukleofiil asendab, mida enam on laeng lahkuvas rühmas delokaliseeritud, seda stabiilsem ta on ja seda parem lahkuv rühm ta on. Soodustab karbkatiooni teket Sn1-s ja lahkub kergemini nukleofiili Sn2-s. Lahusti mõju reaktsioonidele: o Sn2 toimub kiiremini polaarsetes aprotoonsetes lahustites, kuna need ei solvateeru ei nukleofiili ega elektrofiiliga, samas soodustavad laengute eraldumist o Sn1 toimub kiiremini lahustites, mis stabiliseerivad karbkatiooni: polaarsed
-trasseri (näiteks värvaine või radioaktiivne aine -sisestamisega impulsina (võimalikult lühikese -aja jooksul) reaktorisse sisenevasse reagentide -voolu ja selle ühendi kontsentratsiooni -mõõtmisega reaktorist väljuvas produktide -voolus funktsioonina ajast s.o. C(t).- -C(t)=C/C0 (trasseraine suhtelise kontsentra--tsiooni C-kõver impulssisendile.Kui valida -aja inkrement (muut) t nii väike, et -trasseeraine kontsentratsioon reaktorist -lahkuvas voolus C(t) on ajamomentide -t ja t+t vahel konstantne, s.o. trasseeraine -hulk N väljuvas voolus mahtkiirusel on: -N=C(t)t ja selle suhteline osa sisestatud -trasseeraine koguhulgast N0 ajamomentide- t ja t+t on seega: -N/N0=C(t)t/N0 =E(t)t5 52.Kuidas avaldub segregatsioonimudeli järgi -I järku reaktsiooni keskm.konversiooniaste -viibimisaja tihedusfunktsioon E(t) ja -konversioon X(t) kaudu?-Paljudel juhtudel reakts.segu reaktoris ei ole -ideaalselt läbi segatud ega voola ideaalse
g aga ka liigõhutegur v.g. Katlast lahkuvate põlemisgaaside temperatuur suureneb küttepindade saastumise tagajärjel, liigõhutegur aga hõrenduse all töötava katla ebatiheduste suurenemisel. Soojuskadu q2 mis on normaalselt 3-10% võib sellisel juhul suureneda veelgi. Soojuskao q2 praktiliseks määramiseks katla soojustehnilistel katsetustel tuleb määrata katlast lahkuvate põlemisgaaside temperatuur ja teha kindlaks liigõhutegur lahkuvas põlemisgaasis. Liigõhu teguri määramiseks tuleb mõõta RO2, O2 ja CO protsent katlast lahkuvas põlemisgaasis. Gaasikomponentide sisaldus määratakse kuivas põlemisgaasis. 1 v. g = 79 O2 - 0,5CO 8-3 1- 21 100 - (O2 + RO2 + CO) 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st
annaabi.ee 
