nendega tuleks samuti midagi ette võtta. Riik peaks rohkem mõtlema inimeste heaolule, sest kui rahvas ei taha siin enam elada ootab meie riiki häving. Samuti võiksid muutuda eestlased. Eesti rahvas võiks olla sõbralikum, abivalmim ning arvestada rohkem ka teiste inimestega. Me oleme tavaliselt ükskõiksed enda ümber toimuva suhtes ning ei vaevu midagi muutma. Eestlaste suhtumine meie riiki ja ühiskonda on minu arvates küllaltki halb ning seetõttu noored siit lahkuvadki. Riik omaltpoolt ei tee selle suhtes aga samuti midagi ning tänu sellele kaotab nii riik kui ka ühiskond. Eesti pole see riik, kus ma tahaksin elada. Pigem otsiksin endale mõne muu riigi, kus alustada iseseisvat elu. Meie riigil on vigu, samuti rahval, aga polegi olemas täiuslikku riiki. Eestit pole võimalik muuta selliseks, et mina siin elada tahaksin, seega on lihtsam siit lahkuda ja mujal oma elu elada.
Mark Kaabel Ev213 Miks noored lahkuvad kodumaalt. Miks noored lahkuvad siis kodumaalt ? Eks põhjuseid ole palju selleks, et nad lahkuvad. Üheks põhjuseks miks nad lahkuvad on see, et nad lähevad suurema palga pärast ära kodumaalt. Eesti palgad on tõesti väikesed ja inimesed ei ela ära sellega, ja noortel on see häda, et nad tahavad kõike saad kohe ja rutta ja lahkuvadki kodumaalt. Inimesed kes lahkuvad selle pärast, et nad lähevad kooli välismaale, üheks suureks plussiks oleks neile see, et seal on suuremad toetused, et on võimalik tulla välja endaga. Eestis saavad inimesed jube vähe toetust kui nad taotlevad seda võimalust, aga välismaal on suuremad. Järgmiseks asjaks miks inimesed lahkuvad on see, et Eestis ei pruugi olla õppeimis-või töövõimalusi neile kes seda soovivad. Asi selles, et eestis on jube palju inimesi, kes on kõrgharidusega
jäävad teatud töökohad Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv. Nähakse lahendust võõrtööjõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sissetoomine annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Immigrandid on nõus vähesema palgaga ning raskemate tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma töölised, kes nõuavad kõrgema kvalifikatsiooni tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale. Seetõttu lahkuvadki need kõrvaletõrjutud oma kodumaalt, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile. Mis aitaks seda muuta? Tuleks parandada palgatingimusi,propageerida teatud ameteid.Ühtekuuluvustunnet aitab suurendada laulupidu.Näiteks võiksid Eestis elavad venelased olla kohustatud oskama eesti keelt suhtlustasandil ja sellele järgnevalt võidaks luua eesti keelseid laulukoore,kus iga vene keelt rääkiv isik aitaks kaasa Eesti kultuuri säilitamisele.
Nii miinuseks kui ka plussiks Eestile on tööjõu vaba liikumine Euroopas. Praeguseks on eestlastele oma tööturu täielikult avanud Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Soome, Hispaania, Kreeka, Portugal, Itaalia, Holland ja Prantsusmaa. See on väga suureks plussiks neile, kes Eestis tööd ei leia ning soovivad välismaale tööle minna. Väljaspool kodumaad on palju rohkem võimalusi, paremad tingimused ja ka tunduvalt suuremad palgad, nii lahkuvadki paljud diplomeeritud spetsialistid Eestist. Iga inimene ihkab muidugi suuremat palganumbrit, kuid Eestile on see halb. Seoses tööjõu vabaliikumisega on Eestist lahkunud mitukümmend tuhat inimest, kuid see on kaasa toonud ka natuke head. Püüdes ära hoida hinnatud tööliste väljarände on Eestis palgad tõusma pannud. Seoses vaba liikumisega on ka töötute arv vähenenud kuna need, kes Eestis tööd ei leidnud läksid seda mujale otsima. Tänu töötute arvu
mis on ilmunud enne kirjastuslepingu sõlmimist. Lisaks ilmuvad Vilde teosed ka ,,Noor- Eesti" väljaantavates kirjanduslikes albumites. Stuttgardis oli Vilde ka üsna viljakas ajalehekirjasaatja, kes tähelepanelikult jälgis Saksamaa poliitilisi ja kultuurilisi päevasündmusi. Pingelise töö tagajärjel halveneb aga kirjaniku tervislik seisund, ta närvid ütlevad 1909. aastal ülesse. Ent ta paraneb ja arstid soovitavad tal soojemasse kliimasse puhkama minna. 1909. aastal lahkuvadki Vilded Suttgardist, kuid kumbki eri suunda. Linda läheb New Yorki ajalehte toimetama ja Eduard siirdub Brüsselisse. Maailmanäituselt kokkuvõtte lehtedele teinud, suundub kirjanik Viini ja sukeldub uuesti ajakirjandusliku kirevasse ellu. Viinis täiendab Vilde end teatri ja kunsti alal, käies galeriides, näitustel ja etendustel. 1.02.1911 alustab kirjanik teekonda Ameerikasse. Ent Vildet ei lasta Ameerikasse sisse ja ta suletakse sisserändajate vanglasse Ellis Islandis
annaabi.ee 
