'' (H. Runnel) ,,Suure õpetuse kulg elab, teeb kirkaks kirka väe, elab, teeb uueks inimrahva, elab, teeb piiriks ülima hüve,'' õpetas aastasadu tagasi Konfutsius. Huvitav on teada, milles väljendub õpetuse suursugusus, kuidas ta muudab rahvast, mis on ülim hüve, mil moel suudab inimese vaimne vägi leida tasakaalu hea ning kurja vahel. Järgnevalt on püütud diskuteerida eeltoodud teeside üle. Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel tähtsamal kohal lasub mõistus, mis on põimunud ühega keha vormidest hingega. Aristoteles nimetas seda esimeseks aktuaalsuseks. Teisisõnu võib väita, et mõte on iga teo läte, isegi reflektoorse. Mõtiskledes positiivsetest ning õilsatest isikuomadustest, aktiveerib inimene
kuni jõudsime metsast välja otse valendavate Bucegi kaljseinte alla- Casa de Vanatoare karjustemaja juurde. Lambad,lambad, mõned lehmad ja hobused ümberringi. Laagriplatsi rookimine lambapabulatest oli tükk ettevõtmist. Õhtune söömaaeg ja traditsiooniline grokk ilmestasid kaljude tagant tõusvat kuud. Oli pisut udune ja vampiirilik öö. Joe Dassin kõrvus kajamas .. 25. august, pühapäev, matka 6. päev Et rumeenlaste heatahtlikul tagasihoidlikul lahkusel pole piire, kogesime järjekordselt hommikueine vee järele minnes. Poolel teel orupõhja oja äärde peatas meid hoiatav hääl ja eitavalt vehkivad karjused. Sibasime kuulekalt tagasi, sest mine tea mis keelatud rada me läksime. Suhteliselt miterumeenlaslik hiiglane seletas
annaabi.ee 
