Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus
Tegu oli ühe esimese seadustekstiga, mille valik ei olnud juhuslik: eelnevalt läbi töötatud ,,Kalmistuseadus" sisaldas viidet valitud õigustloovale aktile. 1 Loomaks enda jaoks valdkonnast terviklikumat ülevaadet, valisin nii antud töö kui ka ,,seaduste vihiku" jaoks ,,Sõjahaudade kaitse seaduse". Kuigi sümpatiseerib pigem perekonnaõigus eraõiguse osana, on tegu intrigeeriva valdkonnaga, kuna õigusloomet mõjutavad siinkohal paljud tava- ja moraalinormid: lahkunutesse ning nende mälestamisse tuleb suhtuda austusega ja delikaatselt. 1 Kalmistuseadus § 1 lg 3: ,,Kaitseväe kalmistute rajamisele, haldamisele ja matmiseks sulgemisele kohaldatakse sõjahaudade kaitse seadust." 3 1. OBJEKTIIVNE ÕIGUS Objektiivne õigus kui kehtiv õigus on kehtivate õigusnormide kogum, mis positiveeritakse seadusandlikus protsessis
annaabi.ee 
