Kokku lahkus Eestist umbes 80 000 inimest. Lahkumise peamiseks põhjuseks oli hirm uue NSVLiidu okupatsiooni ees. Esialgu põgenetti enamjaolt Rootsi, hiljem sealt edasi Kanadasse, Austriasse. Osad eestlased lahkusid Eestist koos taanduvate Saksa vägedega. Saksamaalt liiguti jälle edasi läände. Lahkunud eestlastele heideti ette, et nad ei hoolinud kodumaast ning jätsid ta saatuse hooleks. Samas ei tohiks unustada, et paljud lahkunuist olid tipppoliitikud, haritlased, kes oleks langenud kommiunistliku reziimi reppressioonide ohvriks. Väliseestlased on mängid läbi 20.sajandi teise poole olulist rolli Eesti kultuuri edendamisel väliseesti kultuur: luuletajad, kirjanikud. Samuti aitasid väliseestlased alalhoida ning mängisid olulist rolli Eesti taasiseseisvumise protsessis Viimase valikuna nimetaksin teenimist Saksa Wehrmachti või NSVLiidu Punaarmees
sõltuvuse alt ja sai oma maa täieõiguslikuks peremeheks. Üle kogu eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tutvustama. VÄLJARÄNNE 1863 kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasla ulatusliku väljarände. Lahkunute arvu ülatus kümnetesse tuhendetesse. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kaugemad koguni Vaikse ookeani rannikule. Paljud lahkunuist pöördusid õige pea tagasi, kus ees ootav tegelik olukord ei olnud kaugeltki nii muinasjutulne kui seda loodeti. 1858 Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. 1802 Tartu ülikooli taasavamine TÄHTSAD NIMED Georg Freidrih Parrot- Tartu ülikoli esimene rektor, kindlustas rahalise toetuse. Wilhelm Struve- TÜ rektor, astronoom. Moritz Hermann Jacobi- TÜ rektor, füüsik Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja