1925 sügisel tekitas probleeme välisminister Karl Robert Pusta. Tema välispoliitikat pidasid mõned Eesti poliitikud liiga suurejooneliseks (olles mõjutatud Pr välispoliitikast). Pusta sunniti tagasi astuma, tema asemele tuli mõneks ajaks Aado Birk. 1925 nov-s esitas riigivanem jüri jaakson parlamendile küsimuse, kas valitsusel on veel rk usaldus või mitte, toimus usaldushääletus. Suur osa koalitsioonipartneritest jäi erapooletuks. 24.11 esines lahkumisteadaandega. Nii laia koalitsiooni puhul oli aastane valitsemisaeg siiski väga hea tulemus. Oli vaja taas valitsust, selle korraldamise võttis enda peale Jaan Teemant. Esmakordselt tõmmati valitsusse kaasa asunike koondus. 15.12-25-22.06.26. II RK valimised 1923 aastal olid olnud rekordilised poliitiliste jõudude hulgas tohutu killustatus. Vahetult enne III RK valimist 1926 kevadel muudeti valimisseadust: tähtsamad muudatused: 1) kõik valimistele minevad erakonnad pidid maksma riigile kautsjonit
11 valitsuse liikmest uusi tegelasi kõigest 3. Vormiliselt, juriidiliselt tegemist valitsuse vahetusega. Sisuliselt aga tegu valitsuse remondiga. Teemanti III valitsus 04.03.27-22.11.27. Uus probleem – agraarerakondade vahelised vastuolud Pikalaenu panka põhikirja arutamisel. Põhikirja töötas välja valitsus, esitas selle RK-le kinnitamiseks, kuid asunikud ei olnud selle põhikirjaja rahul. Asunike koondus hääletas valitsuse eelnõu vastu. Teemant reageeris lahkumisteadaandega. Järgmise valitsuse pani kokku Jaan Tõnisson. Mõlemad agraarerakonnad jälle esindatud. Tõnissonil ei olnud muud võimalust, tegemist oli kahe suure fraktsiooniga. Olukorras, kus kõige suurem fraktsioon, sotsialistid keeldusid valitsuses osalemast, ei olnud võimalik enamusvalitsust ilma üheta neist kokku panna. Sedapuhku olid aktiivsemad vanapõllumehed. Rünnakud Oskar Kösteri vastu. Tõnissoni III valitsus 09.12.27-12.11.28. Järgimised valimised pidid tulema 29 aasta mais.
annaabi.ee 
