tähtsusega, et leida tasakaal intiimsuse ja distantsi vahel; luua patsiendiga emotsionaalne suhe ja neid lahkumise eel toetada. (Bailey jt 2011). Sugugi kõik patsiendid ei pruugi surmaks valmis olla. Ehkki võib arvata, et religioon võiks leevendada surmahirmu, uuringud seda ei kinnita. Patsiendi religioon võib tekitada temas nii surmahirmu, kartuses karistusele kui ka seda vähendada, lootuses päästele. Memphise Metotistide Liidu Tenneses asuvas haiglas korraldatud uurimuse alusel oli lahkumishirm eeskätt seoses tegemata jäänuga, teiselt küljelt rahulolu neil patsientidel, kes olid jõudnud Eriksoni mudelil järgi arengu tippu ning teinud kõik, mis soovitud ja plaanitud. (Neimeyer jt 2011). Eriksoni arengupsühholoogilise teooria alusel peavad kõik inimesed endas käsitlema erinevaid isiksusega seotud küsimusi. Erikson jagas arengu etappideks, kusjuures tuleb täielikuks arenguks kõik etapid järjest läbida. (Maier 1969). 5
Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11. kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele. Mida vahetumalt vastame lapse algatusele, seda tugevamaks kujuneb lapse soov kontaktiks ümbrusega. HINGAMINE
annaabi.ee 
