II. Kaassõna (ees- või tagasõna) + käändsõna LAHKU pea kohal, piki jõge, kuue väel, teed pidi, sel puhul, kirja teel, aasta jooksul, õhtu poole, lõuna paiku III. Määrsõna + muu sõna LAHKU eile hommikul, üsna kiiresti, liiga palju, põhjatu sügav, lahtisi hõlmu, tohutu kõrge, niisama hästi, ette jooksma, kaugele hüppama, norgu vajuma IV. Kui tekib liitmäärsõna, siis kirj kaks kõrvuti olevat mis tahes liiki sõna KOKKU (lahkukirjutatult puudub neil harilikult mõte aegapidi (aega pidi?) või tähendavad nad midagi muud omapead (üksi), aga oma pead). aegamööda, alailma, ettepoole, hiljaaegu, käsikaudu, otsekohe, pealtnäha, ümberringi, sinnapoole V. Sõnade poole, pool, poolt ... KLK 1. Käändsõna + poole, pool, poolt ... LAHKU vasakule poole, lõpu poole, metsa poolt, tema pool, minu moodi, naabri viisi, rööpaid pidi 2. Määrsõna + poole, pool, poolt ... KOKKU
öeldistäiteks(saavutus oli silmapaistev- silma paistev -nud-, tud-kesksõna ja mata-vorm, mis on lauses täiendiks(vastuvõetud-vastu võetud ot- sus) -Ühend ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirj kokku: pealtvaataja, etteütleja. - Muutumatud sõnad(kaas-ja määrsõnad) kirj tavaliselt muudest sõnadest lahku: väga väike. - Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirj nad kokku: läbisegi, tasapisi - Lahkukirjutatult ei ole neil sõnadel mõtet(aegamööda, ilmaaegu) või tähendavad nad muud (kahevahel- kahe vahel) - pool, poole, poolt kirj käändsõnast lahku(vasakult poolt, lõpu poole), määrsõnaga kokku (sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi) - Reegeleid, mille järgi me suulise kõne üles kirjutame, nim õigekirjaks ehk ortograafiaks. Kui