Lühi- jm kinnistüvelisi liitverbe on nt esietendama, nurisünnitama, biolagunema, taandarenema. Potentsiaalsete liitverbide eeskujusid kinnistüvelise laiendosaga liitkäändsõnade kujul on sõnastikes rohkesti (salaharrastus, -kartus, -luure, -mõte, -sosin). Kõige rohkem kinnistüvelisi sõnaraamatulekseeme on esiosaga ala-, sageli on neil kõrval üle-alguline liitverb (nt ala- ja ülehindama). Kinnistüvelised liitverbid on sisemise struktuuri järgi kindlad liitsõnad, nendele vastav lahkukirjutatud fraas ei ole võimalik. Nii omadussõnalise kui ka nimisõnalise laiendosaga liitverbe on sõnaraamatulekseemina paarkümmend. Esimesed korreleeruvad verbifraasiga, mida laiendab viisimäärsõna (sügavkülmutama, vrd sügavalt külmutama); enamasti on need moodustatud teatud erialade terminina. Korduvad laiendosad on sügav, külm, kuum, märg, kuiv ja peen. Nimisõnalise laiendosaga liitverbide laiendosad ei kordu, samuti pole moodustusosade vahel süntaktilist seost.
ibland seas, hulgas mitt ibland dem otse nende hulgas bredvid det höga tornet selle kõrge torni kõrval bredvid kõrval sitta bredvid någon kellegi kõrval istuma intill dess kuni selle ajani intill kuni; lähedal intill slutet kuni lõpuni 3. Ühendprepositsioonid (koosnevad mitmest lahkukirjutatud sõnast): Eessõna Näited mitt emot vastas mitt emot busstationen bussijaama vastas på grund av tõttu på grund av sjukdomen haiguse tõttu för ... sedan tagasi för tre år sedan kolm aastat tagasi för ... skull pärast, tõttu Han gjorde det för min Ta tegi seda minu skull. pärast. 46
annaabi.ee 
