kaldenurga summa mingisugust tähendust ning selle väärtust tehase andmetes eraldi välja ei tooda. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 23 Positiivse rattakalde korral tekivad jõud, mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari ja negatiivse rattakalde korral mööda teineteisele lähenevaid kaari. Selle nähtuse kõrvaldamiseks kasutatakse rõhttasapinnas rataste kokku või lahkujooksu millega saavutatakse soovitud veeremissuund. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 24 a positiivsest rattakaldest tingitud veeremissuund b negatiivsest rattakaldest tingitud veeremissuund c soovitud veeremissuund Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 25 Rataste kokkujooksu hinnatakse kauguste A ja B vahena. Kokkujooksu korral on rattad suunatud eest kokku ja mõõt A on väiksem kui mõõt B.
otsesõiduasnedisse -ei mõjuta rehvide kulumist -väikesel sõidukiirusel muudab rooli keeramise raskemaks. Reguleerimine tavaliselt reguleeritav suurematel sõiduautodel ja reguleeritakse kahe õõtshoova variandil samadest kohtadest kust rattakalletki Kokku-ja lahkujooks (toe-in ja toe-out) Rattakallestest tingitult tekivad jõud, mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari. Selle nähtuse kõrvaldamiseks kasutatakse rõhttasapinnas ratase kokku-ja lahkujooksu, millega saavutatakse soovitud veeremissuund. Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Pöördtelje külgnihe Pöördtelje külgnihkeks nimetatakse: pöördtelje kujuteldava pikenduse ja ratta püstteljelise kesktelje vahelist kaugust maapinnal. Pöördtelje külgnihe on positiivne kui pöördtelje kujuteldav pikendus kohtub maapinnaga ratta keskteljest seespool. Pöördtelje külgnihe on negatiivne kui pöörtelje kujuteldav pikenuds kohtub maapinnaga ratta keskteljest
raskusjõud aga püüab viia rattaid tagasi otsesõiduasendisse. Suurema pöördenurga korral pöördtelje külgkaldemõju väheneb ja seda kompenseerib pöördtelje pikikalle. Positiivse rattakalde korral tekivad jõud, mis püüavad panna rattaid veerema mööda teineteisest eemalduvaid kaari ja negatiivse rattakalde korral mööda teineteisele lähenevaid kaari. Selle nähtuse kõrvaldamiseks kasutatakse rõhttasapinnas rataste kokku- või lahkujooksu millega saavutatakse soovitud veeremissuund. Vale kokkujooks põhjustab rehvide intensiivse kulumise. Liiga suure kokkujooksu korral tekivad rehvi kulumispinna siseservadele kõrgemad randid. Suure lahkujooksu korral tekivad randid rehvi kulumispinna väliskülgedele. Pöördtelje külgnihkeks nimetatakse pöördetelje kujuteldav pikenduse ja ratta püsttasapinnalise kesktelje vahelist kaugust maapinnal. Enamikel masinatel kohtub
kõvera alguspunkti 3 nurga 3/2 all. Edasi jätkatakse nagu esimeses jaamas. See moodus on märkimiseks mugavam kui rist horisontaalid on analoogsed. Vead aga kuhjuvad ning keskpunktis tuleb kontrollida kõvera poolte lahkujooksmist, vajaduse korral tuleb korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks. Ruleti pikkusega kõõlule l vastav kesknurk arvutatakse välja selle valemi järgi: sin/2=l/2R. Seejärel on soovitav leida esimese punkti ristkoordinaat. Kuid võib kasutada ka ligikaudseid valemeid: d=l2/r; x1=l; y1=d/2 Punkt nr 1 märgitakse ristjoonte meetodil täpsete või ligikaudsete valemite järgi. Edasi pikendatakse kõõlu algusest punkti nr1
kõvera alguspunkti 3 nurga 3/2 all. Edasi jätkatakse nagu esimeses jaamas. See moodus on märkimiseks mugavam kui rist horisontaalid on analoogsed. Vead aga kuhjuvad ning keskpunktis tuleb kontrollida kõvera poolte lahkujooksmist, vajaduse korral tuleb korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks. Ruleti pikkusega kõõlule l vastav kesknurk arvutatakse välja selle valemi järgi: sin/2=l/2R. Seejärel on soovitav leida esimese punkti ristkoordinaat. Kuid võib kasutada ka ligikaudseid valemeid: d=l2/r; x1=l; y1=d/2 Punkt nr 1 märgitakse ristjoonte meetodil täpsete või ligikaudsete valemite järgi. Edasi pikendatakse kõõlu algusest punkti nr1
suund mis on eelmise suunaga kõvera alguspunkti 3 nurga 3/2j all. Edasi jätkatakse nagu esimeses jaamas. See moodus on märkimiseks mugavam kui rist horisontaalid on analoogsed. Vead aga kuhjuvad ning keskpunktis tuleb kontrollida kõvera poolte lahkujooksmist, vajaduse korral tuleb korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks. Ruleti pikkusega kõõlule l vastav kesknurk arvutatakse välja selle valemi järgi: sinj/2=l/2R. Seejärel on soovitav leida esimese punkti ristkoordinaat. Kuid võib kasutada ka ligikaudseid valemeid: d=l2/r; x1=l; y1=d/2 Punkt nr 1 märgitakse ristjoonte meetodil täpsete või ligikaudsete valemite järgi. Edasi pikendatakse kõõlu algusest punkti nr1
annaabi.ee 
