Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu biosfääri kujunemine. Inimese põlvnemine Meie lähimad sugulased on inimahvid. Nende sarnasus avaneb kehaehituses, käitumises, füsioloogias, haigustes, kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused lk 102. Inimene on ainuke loll loom, kes vabatahtlikult tööd teeb. 5-7 miljonit aastat tagasi võis elada liik, kes võis olla n-ö lahknemiskoht inimahvidest. Esimesed inimlased olid australopiteekused.
Kuna derivatsioon on eesti keeles üks produktiivsemaid sõnaloomevõimalusi, on eesti keel paronüümirikas keel. Paronüümid moodustavad paronüümipesi häälikuliselt ja tähenduselt sarnaste sõnade kogumeid. Paronüümia teke: samale tüvele lisatakse erinevaid tuletussufikseid, nii et moodustub paronüümipesa, s.t sama tüve juurde kuhjub tuletisi. Nt lahk: lahklane 'lahkuhoidja, -lööja, lõhestaja', lahklus `lahkulöömine, lõhestus', lahkmik `lahknemiskoht, lahkmekoht', lahknemine 'hargnemine; lahkulöömine', lahknev 'hargnev; lahkuminev', lahknevus 'hargnevus; lahkuminek'. Tähendussarnasus lähtub sama tüve kasutamisest. Kui ka sufiksi tähendus on sarnane, süveneb paronüümia (nt tegijaliited -lane, -ja, -ur); kohaliited -stik, -stu: järvestik 'GEOGR järvede rühm'; järvistu 'GEOGR üksteisega seotud järvede rühm'. H. Rätsep on uurinud paronüümia keeldetuleku põhjusi (KK 1986, nr 11). Tema väitel on ÕSi (1976) 5500
annaabi.ee 
